Korgipuul on lõhnavad lehed ja kaunis võra

Korgipuu koor ei ole nõnda paks kui korgitammel, häid pudelikorke sellest ei saa.

Amuuri korgipuu (Phellodendron amurense) kasvab hoopis teises ilmanurgas kui korgitamm, korgipuude kodu on Ida-Aasias. Meil kasvab mitmel pool parkides vanemaid korgipuid, mis on üle elanud kõik viimase sajandi külmad talved.

Korgipuu suured liitlehed meenutavad kujult natuke saare omi. Pealt on need tumerohelised ja läikivad, alumine külg on hallikasroheline. Lehtedel on tugev omapärane lõhn nii nagu teistelgi ruudiliste sugukonna taimedel.

Lehed puhkevad kevadel hilja ning varisevad sügisel varakult, seepärast korgipuu nagu ei sobikski pargipuuks. Aga seda puudust korvab kõigepealt noorte puude korrapärane võra kuju. Kenad on ka rohekad õiekobarad ja sinakasmustad marjad. (Oma ehituselt on need tegelikult luuviljad, ent mari on suupärasem öelda.)

Korgipuu marjad ei sünni süüa, kuid püsivad kaua puus – mõnikord kuni kevadeni. Kui sügisel ununes korgipuu seeme kogumata, siis selliseid puus talvitunud seemneid võib korjata-külvata kevadel.

Vanemate puude puhul köidab omapärase mustriga pikirõmeline koor.

Ilusat korgipuud võib näha Pärnus Koidula pargi bussipeatuse juures. Natuke kaugemal, Ringi tänava pool, kasvab vanu kõverdunud tüvedega puid, mis on üle elanud mitu pakasetalve.

Korgipuu sügisel külvatud seeme idaneb hästi, esimese suvega kasvavad seemikud kümmekonna sentimeetri kõrguseks. Mõistlik on jätta need veel aastaks külvipeenrale kosuma. Järgmisel kevadel võib taimed puukooli istutada.

Noored korgipuud tahavad kasvada poolvarjus nagu koduses Ussuurimaa metsas. Ka paar püstiselt maasse torgatud kuuseoksa kergeks talvekatteks ei tee esialgu paha. Meie soojal sügisel ei jõua noored võrsed korralikult puituda, talvekülm võib ladvad tagasi näpistada.

Kuidas seeme marjast välja saab

Tammetõru või kastanimuna on lihtne külvata, ainult võta ja torka mulda. Lihakatest viljadest, näiteks marjadest, tuleb kõigepealt puhas seeme kätte saada. Näputäie marjade puhul pole see mingi probleem, ainult käed võib mahlaga ära määrida.

Suuremat hulka marju ei jõua aga keegi käsitsi puhastada. Lihtsam on teha nõnda: suruge marjad mõnes sobivas nõus puruks, valage peale leige vesi ning jätke päevaks-paariks sooja kohta seisma. Käärivad viljakestad, igasugused viljaraod ja muu praht tõusevad veepinnale, seemned vajuvad nõu põhja.

Kui sedasi ei juhtu, on kas viljad halvasti purustatud, vett liiga vähe või käärimisaeg liiga lühike. Kõike seda annab parandada. Lõpuks ei olegi muud muret kui pindmine prahikiht ära valada, seeme veel paar-kolm korda puhta külma veega läbi pesta ja tahenema panna.