Krakovi botaanikaaed on täis üllatusi
Kõik teised reisikaaslased läksid kaasa ettenähtud turismiprogrammiga, mis hõlmas UNESCO kaitse all olevat vanalinna. Loomulikult ei pidanud nad pettuma, sest Krakovi vana süda on tõesti kaunis.
Paljude teiste Poola linnadega võrreldes kannab see eripärast pitserit. Mitmete hoonete puhul on lisaks tellistele kasutatud ohtrasti kohalikku paekivi. Siin-seal Waweli müüride jalamil paljandus suisa väikseid konarlikke lubjakivikaljusid.
Mina aga irdusin seltskonnast ja siirdusin vanalinna lähedale jäävasse Poola vanimasse, üle 200-aastasesse botaanikaaeda. Kõmpides sinnapoole, imestasin, kuivõrd tavapärane nägi välja vanalinna haljasvöönd. Ikka üha need harilikud vahtrad ja hobukastanid, sekka siiski mõni kopsakas robiinia. Üks noor mooruspuu jäi ette kah.
Olin olnud kindel, et Krakovis vohavad kõikjal vanad võimsad plaatanid, just nagu Wroclawis, ent tegelikkuses ei silmanud ma ainsamatki. Imelik. Kas on Wroclawi plaatanirikkus seotud kuidagi Saksamaa mõjudega? Kuulus too linn ju II maailma sõja lõpuni Saksamaale, kandes nime Breslau.
Mikolaj Kopernik 27 aadressil muutus kõik korrapealt. Astunud väravast sisse paekivimügaratega sillutatud hooviteele, tervitas kohe vastas suur hõlmikpuu – mu seninähtuist vaieldamatult vägevaim. Tüve läbimõõt päris 3 jalani veel ei küündinud, ent pea see ei juhtu!
Siis silmasin täies õies magusat lõhna levitavat küdooniapuud. Tema külje all vaatas vastu kaks juudapuupõõsast (Cercis siliquastrum). Suuremal, vast kuni 4 meetrit kõrgel oli viimane talv võrseid tublisti tagasi näpistanud. Pole see Krakov midagi nii lõunamaa. Krakovi juurest jookseb läbi jaanuari keskmise -3°c joon, sama mis Ida-Hiiumaal. Muidugi oli tänavune talv sellest keskmisest palju käredam. Ja teisalt, Krakovi suved on märksa pikemad ning soojemad kui mistahes paigas Eestis.
Läbisin järgmise värava, lunastasin 5-zlotise pileti ning leidsin end ühtäkki Tõotatud Maalt. See, mis seal vastu tulvas, ületas mu julgeimadki kujutlused.
Kõigepealt silmasin toredat laiuvat kastanipuud (Castanea sativa). Tema all paistis ranniksekvoia. Paraku potis. Järelikult on Krakovi talved selle liigi jaoks ikka liiga karmid. Igasugu lähistroopilisi eksoote oli klaasmajast pottidega välja toodud küll ja veel. Näiteks kääbuspalm. Ses mõttes meenus Tartu botaanikaaed, mis kah suveks sedasi väga lõunamaisesse meeleollu rüütatakse.
Kuid 7 ha suurune Krakovi botaanikaaed on Tartu omast üle kahe korra suurem ja täis üllatusi, milliseid Eestis seni veel loota ei tasu. Noh, näiteks kasvas seal seina ääres ilus noor, vast 6 meetrit kõrge liibanoni seeder, üsna kõrval aga väga eksootilise välimusega üle 3 meetrine okaspuu, keda eemalt pidasin tšiili araukaariaks. Tegelikkuses osutus see hoopiski Hiinast pärit kunningaamiaks. Talv oli küll ta lopsakaid laiu okkaid veidi pruunikaks näpistanud, ent võib loota, et temast sirgub seal kord uhke, väga eripärase välimusega puu.
Siis oli seal väike bambusevõpsik kuldpöörispuu (Koelreuteria paniculata) all ning ühe hõlmikpuu varjupitsituses kaks oma 4 meetrist vitsjat jaapani pähkeljugapuud (Torreya nucifera).
Kuid nüüd pean ma kirjutama Krakovi botaanikaaia ühest erilisemast vaatamisväärsusest. Juba kaugelt paelus pilku üks lillas õiepilves mitmeharuline puu, surutuna kaitsvasse kivihoone ning klaasmaja vahelisse nurka. Ta alla minnes leidsin sildi: Cercis siliquastrum. Selline uhke juudapuu põhja pool Alpe ja Karpaate!? See vast oli midagi. Üritasin kiiresti hinnata tema kõrgust. Noh, 8 meetrit vist tuli küll ära. Nii kogukaid ja ilusaid juudapuid ei trehvanud ma kahe aasta eest isegi Aadria mere ääres. See oli täiesti uskumatu tunne, seista Lõuna-Poolas suure laiuva õisi täis vahemerelise juudapuu all. Näed, mis tähendab hoolikalt valitud kasvukoht – küllap lekib kõrvalolev triiphoone talvepakaste eest veidi kaitsvat lisasoojust. Eriti kui võrrelda teiselpool maja, mitte nii kaitstud juudapuupõõsast oma külmavõetud võrsetega.
Enne edasisele aiaringkäigule suundumist tegi veel ühe põrutava avastuse. Nimelt kasvas triiphoone sissepääsu kõrval juudapuust kogukamgi viltjas printsessipuu (Pauwlonia tomentosa).
See Hiina keiserliku ajalooga pärjatud puuliik külmub Eestis talviti armutult maatasa. Kahjuks. Ka meil võiks samune mailaseliste sugukonda kuuluv ülilopsakate lehtedega puu kaunistada mõnd haljasala. Krakovi printsessipuu valmistus alles õitsema, püstised õisikuküünlad olid kiivalt nuppus. Lillasse õisikuvahtu mattunud printsessipuu on vist veel suurejoonelisem vaatepilt kui juudapuu kevadine iluaeg. Paraku jäi see mul nägemata.
