Kreegipuu ei olegi iseseisvaks kuulutatud
Kreegipuu (Prunus domestica var. insititia) on harilikule ploomipuule väga lähedane liik. Venelased kutsuvad kreeki ternosliv ja käsitlevad teda sageli kui harilikule ploomipuule lähedast, aga iseseisvat liiki; teisalt jälle kui ploomipuu selgelt piiritletud sordirühma. Kreegipuu pärineb Kesk- ja Lõuna-Euroopast. Arvatakse et tegu on Kaukaasias tekkinud laukapuu ja müroplaani hübriidiga.
Meil on kreegipuu vanades taluaedades ja ahervaredel kasvades sageli poolmetsistunud. Võra on tihedam, tugevasti harunevate peenete püstisemate okstega. Paljude juurevõsude tõttu kasvab ta peamiselt põõsaspuuna, kuid juurevõsude iga-aastase eemaldamise korral võib kasvada ka 3-6 m kõrguseks tüvipuuks.
Kreegipuu õied on valged või pisut roosakad, asuvad enamasti kahekaupa. Õitseb mais, ploomipuust varem ja on isetolmleja, seega on ta säilitanud oma omadused võrdlemisi püsivana. Luuviljad ovaalsed kuni kerajad, mustjaslillad, sinaka vahakirmega, külgvagu vaevalt märgatav ja valmivad septembris. Viljaliha rohekaskollane kuni roheline pehme, mahlakas ja luuseemne ümbert teravalt hapu. Saak võib saada ühel puult kuni 50 kg.
Pindmise juurestikuga kreegipuu on valguslembene ja mullastiku suhtes nõudlik. Kreegipuud on kerge paljundada juurevõsudest. Viimased kaevata välja varakevadel ja istutada kohe kasvukohale, soovitavalt 2-4 kaupa ühte istutusauku, et saada kompaktsemad põõsad. Sobib ideaalselt rühmiti vabakujulistesse hekkidesse.
40-60 cm sügavused ja 80-120 cm laiused istutusaugud võiks valmis kaevata juba sügisel, lisada sinna kevadel 16-20 kg kompostimulda või kõdusõnnikut, 400 g superfosfaati, 200 g kaaliumkloriidi ja 400 g puutuhka või 300-400 g lupja. Mineraalväetised ja lubiained on soovitav segada põhjamullale et vältida nende kokkupuudet istutusmaterjali juuretga.
Rühmade vahele jätta 4-5 meetrit. Istikute ümbrust ja istutusauku soovitatakse multšida. Juurevõsusid lõigata istutamisel poole kuni kolmandiku võrra tagasi. 2.-4. kasvuaastal anda täiendavalt mineraalväetisi. Esimese saagi võib saada 4.-5. kasvuaastal. Võra kujundamisel lõigata välja üksikud pikemad oksad ja hiljem ka võrasisesed kuivanud, katkised ja ristuvad oksad.
Kreegi vilju tarvitatakse toitude ja hoidiste valmistamisel nagu ploomegi.
Allikas: Puud ja põõsad toiduks ning raviks, Maalehe Raamat
