Krüsanteem salatipeenral
Seda taime, mille botaaniline nimi on kroonjas jaanikakar (Glebionis coronaria syn Chrysanthemum coronarium), on meil tegelikult ammustest aegadest kasvatatud lillepeenral, selgitab hortonoom Leopold Meensalu oma köögiviljaraamatus “Peenralt potti”.
Lehtköögiviljana on kroonjas jaanikakar meil seni olnud aga peaaegu tundmatu, kuigi ta on vägagi väärtuslik. Rohelistes lehtedes on rikkalikult mineraalaineid (eriti kaaliumi ja rauda) ning antioksüdante. Palju on vitamiine, eriti C- ja B2-vitamiini ning A-vitamiini provitamiini karoteeni.
Kroonjas jaanikakar on kiiresti kasvav üheaastane rohttaim, mis õitsemise ajaks võib sirguda kuni 80 cm kõrguseks. Salatiks tuleb teda tarvitada enne õitsemist, kui taimed on 10–25 cm kõrgused.
Salatkrüsanteem armastab jahedat ilma (14–22°) ning kasvab edukalt isegi 8–12° juures. Kui sooja on aga üle 30 kraadi, hakkavad taimed kiiresti õitsema. Külvake ta otse peenrale aprillis-mais või augustis. Juuni-juuli külvid võivad kergesti putke minna. Paras taimede vahekaugus 8–12 cm. Muld ei tohi läbi kuivada, kuna soodustab enneaegset õitsemist.
Lehti noppides jätke taimele neid vähemalt kolm-neli alles, et lehekaenaldest hakkaksid kasvama uued külgvõrsed ja taimelt saaks saaki ka edaspidi.
Värsketest lehtedest võib teha omaette salati või lisada neid segasalatisse, sobivad ka lisandiks praetaldrikule.
Noori võrseid võib tarvitada nagu spinatit. Supile lisage lehed vahetult enne valmimist, et lehtede maitse, tekstuur ja toiteväärtus paremini säiliks. Noortest erkrohelistest lehtedest saab kena garneeringu. Hamba alla kõlbavad ka noored avanemata õienupud.
Kui lehtede krüsanteemilõhn häirib, saab seda mahendada, kui kastate need mõneks hetkeks kuuma vette või kuumutate õlis.
Salatkrüsanteem on populaar-ne lehtköögivili Ida- ja Kagu-Aasia maades, samuti Kreekas. Tal on rohkesti sorte. Meile müügile jõudnud sordil ‘Garland’ on tumerohelised krüsanteemilehed, ‘Tong Ho’ on heleroheline laialehine vorm.
