Kui aeda ohustab öökülm

 (1)
Õitsev aed
Õitsev aedFoto: Sven Arbet

Marjapõõsaste ja viljapuude õitsemise ajal olge valvsad öökülma suhtes. Hilised öökülmad on nuhtlus, mis mõnel aastal võivad jätta pea täiesti saagita.

Öökülma võib tuua selge kevadöö, mil soojuse kiirgamise tõttu maapind ja taimestik jahtuvad. Selline n-ö kiirgusöökülm kestab vaid 2–4 tundi enne päikesetõusu. Mai teisel poolel õunapuude õitsemise ajal esineb seda sageli.
Öökülma võib põhjustada ka külma õhumassi juurdevool põhjast.

Kastke ja katke

Kuuldes öökülmaohust, kastke õhtul muld põõsaste all ja maasikaridade vahel märjaks. Taimedele tekkiv õhuke jääkirme kaitseb lühiaegselt miinuskraadide eest.

Põõsad ja maasikapeenar katke kattelooriga, võimalusel pange mitu kihti. Katteloor hoiab ära lühiajalise paari-kolme kraadise külma kahjustuse. Vaikse ilmaga saab kattelooriga kaitsta ka õitsvaid viljapuid.

Head kaitset pakub maasikatele ajalehega katmine. Et kate paremini püsiks, pange servadele ja maasikarea harjale mulda.

Tehke tossu

Külma vastu aitab hästi toss. Selle saamiseks tehke kütist, mis tähendab tule ummuksis põletamist. Aeglasel põlemisel tekib suitsust ja veeaurust aia kohale pilvetaoline kate, mis takistab soojuse kiirgamist maapinnalt ja puudelt ning tossupilve all oleva õhukihi jahtumist.

Aia katmiseks ühtlase suitsupilvega tehke tossu¬hunnikud üksteisest 15–20 m kaugusele.

Seotud lood:

Kütisehunnik tehke nii. Asetage maa peale umbes 2 m pikkune teivas, peenem ots süütamispoolsel küljel. Teiba jämedama otsa alla pange lühike puulatt, nii jääb teivas maapinna suhtes veidi kaldu. Hunniku põhja pange kergesti süttivat materjali (õlgi, puuoksi, kuiva hagu, paberit, laaste), selle peale laotage põlemisel rohkesti tossu tekitavat materjali (niisket saepuru või põhku, turvast, puulehti jne). Kõige peale asetage mulda või mättaid, mätaste vahele jätke väikesed vahed.

Hunnik tehke 1,2–1,5 m laiune ja kuni 80 cm kõrgune. Süütamispoolsele küljele jätke 20–30 cm läbimõõduga avaus. Teivas tõmmake jämedamat otsa pidi hunniku alt välja. Tekib kaldu paiknev õõnsus.

Hunnik süüdake siis, kui õhutemperatuur on langenud 0,5–1º, s.o tavaliselt paar tundi enne päikesetõusu. Suitsukate peaks püsima ka paar tundi pärast päikesetõusu.

Suitsuga öökülma vastu

Piserdage veega

Öökülmakahjustust saab vähendada või isegi vältida, kui õitsvaid puid veega piserdada. Okstele ja õitele tekkiv kaste moodustab külmudes kaitsva jääkooriku.

Vee külmumisel eraldub küll soojust, kuid jääkooriku all on õrnemad õieosad lühiajalisel õhutemperatuuri langemisel allapoole taluvuse piiri (–3,5º) kaitstud.

Koduaias sobib pihustamiseks võimsam aiaprits või kaugjoavihmuti. Piserdamist alustage siis, kui õhutemperatuur on langenud 2 kraadini.

Katteloor + suits

Tõhusa viisi pakkus välja aednik Asta Kask Märjamaalt. Tema kattis õitsvate maguskirsipuude võra 2/3 ulatuses kahekordse kattelooriga ja süütas puude all plekkvannides saepuru, turba ja heina segust koosnevad kuhilad.

Põlemisel eraldunud suits ja veidi soojem õhk kogunes kattelooriga kaetud võrasse ning õite kahjustus õnnestus ära hoida.

Tasub ka teada, et puude ja põõsastega piiratud alal on õhutemperatuur 1–2º kõrgem, muld soojeneb pisut varem ja akumuleerib soojust. Suurte puude ja majaseinte läheduses, samuti linnades on õite külmakahjustused märgatavalt väiksemad, sest hooned ja puud kiirgavad öösel soojust.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare