Kui suur on hiiduba ja kuidas taimed ronivad?

Tartu Ülikooli Botaanikaaias on üles seatud ronitaimede näitus „Vahvad ja veidrad väändikud“, kus saab teada, millised taimed väänduvad päri-, millised vastupäeva, kui suur on hiiduba ja kuidas ronitaimed ikkagi ronivad.

Et suurte puude ja laiuvate põõsaste vahel ellu jääda, on ronitaimedel mitmesuguseid kohastumusi. Valguse poole üles püüeldes peavad ronitaimed kasutama suuremate ja tugevamate taimede või tugede abi – väändudes ümber nende või kinnitudes neile juurte, köitraagude või ogadega.

Kogu maakera taimestikust moodustavad ronidaimede liigid vaid väga väikese protsendi, kõige rohkem on neid vihmametsades, Eestis vaid ligi kümme.

Ronitaimed võivad olla rohtsed, poolpuitunud või puitunud varrega taimed. Nende hulka kuuluvad näiteks nii viinamari, kõrvits, humal, jasmiin kui kannatuslill.

Näitus „Vahvad ja veidrad väändikud“ on külastajaile avatud 18. oktoobrini.