- Kohevat lund on kerge maha raputada, lörtsina sadanud lumi aga külmudes justkui kleepub okste külge. Jäätunud lund on väga raske kätte saada. Ärge hakake seda okstelt maha rebima, külmaga (alates –10°) on oksad haprad ja võivad murduda, koos lumega võib ära tulla ka palju okkaid ja pungi. Pange murdumisohus oksale hoopis tugi alla.

- Eriti on ohus okaspuud, sest nende tihedale võrale on lumel hea koguneda. Kergemini murduvad männid ja kadakad, painduvate okstega jugapuud peavad kõige paremini vastu. Ka mõne tiheda lehtpõõsa võib lumi üsna maadligi suruda.

- Okaspuuhekile kogunenud paks lumepadi võib selle laiali suruda ja kauni vormi alatiseks rikkuda. Kohevat lund on hea maha tõmmata muruluuaga. Raske lumi võib rikkuda ka tiheda magesõstra- ja tuhkpuuheki.

- Veel pole hilja siduda pehmema nööri või paelaga kokku sammasja kasvukujuga kadaka, elupuu ja mägi-ebaküpressi sordid, et lumi ei saaks koguneda okstele ning neid välja koolutada. Puud oma endist vormi üldjuhul ei taasta. Siduge kokku ka ümmargused elupuusordid.

- Väikestele puudele-põõsastele saab kaitseks peale panna suure puitkasti, tünni vm anuma.

- Raske lumemüts võib laiaks vajutada ka pakase- või varjutuskangaga kaetud taimed, kui kanga all pole tugevat karkassi.

- Kohev lumi trampige noorte viljapuude tüve ümbert tihedaks, siis ei saa hiired selle all tegutseda ja puukoorega maiustada. Lund tasub tihendada ka ilupuude ümber, sest närilistele meeldib näksida veel kuldvihma, pärna jt. Kui tulekul on pakane, tooge mujalt puude alla lund külmakaitseks juurde.

- Mõnel okaspuul, eriti kirjul kadakal, hakkavad tiheda lume alla maetuna kergesti arenema seenhaigused. Kraapige neilt lumi ära, et puu saaks õhku.

- Jälgige kasvuhoonet, katusele kogunenud paksem lumekiht võib klaasi sisse vajutada või karkassi kokku muljuda. Lund on hea alla tõmmata laia rehaga.