Kahjuks pole teada, mis malvikuliigia täpselt tegu on. Seetõttu pole võimalik anda ka peensusteni ulatuvaid juhtnööre. Püüan siiski anda mõned üldised juhised. 

Malvikud (Anisodontea), nagu ka pelargoonid pärinevad Lõuna-Aafrika subtroopilistelt aladelt ning seetõttu on ka nende kasvunõuded küllalt sarnased. 

Suvel tunnevad nad end kõige paremini värske õhu käes rõdul või terassil ning talveks tuleks taimed tõsta valgesse ning jahedasse paika. Sobivaim talvitumistemperatuur on +5º kuni +10º (+15º) C. Sellel ajal tuleks lõpetada taimede väetamine ning neid ka vähem kasta. Samas peab jälgima, et mullapall läbi ei kuivaks. Malvikute talvitamine õnnestub enamasti ka toas, kus temperatuur püsib +20º C ümber, kuid siis kipuvad taimed talve jooksul välja venima. 

Sügisel taimi talvituspaika tõstes tuleks neid kärpida esimest korda (et taimed paremini ära mahuks) ning kevadel, enne uue kasvuperioodi algust tehke seda teist korda. Siis eemaldage kõik kuivanud, haiged ning ebasoodsas suunas kasvavad oksad. Talve jooksul kasvanud nõrgad võrsed võib samuti eemaldada. Teise võimalusena kärpige neid u 2/3 võrra. Kevadine tagasilõikus soodustab õitsemist, sest õied puhkevad sama aasta võrsetel.

Märts-aprill-mai on ka sobiv aeg taimede kevadiseks ümber istutamiseks. Istutusnõu valige vastavalt taime mullapalli suurusele ning kasvusubstraadiks sobib hästi universaalne taolillemuld. Malvikud pole mullaolude suhtes kuigi nõudlikud. 

Suvel tuleb taimi hoolikalt kasta, sest sel ajal lõpeb mullapalli kuivamine õienuppude ja lehtede varisemisega. Väetamiseks sobivad õitvsatele taimedele mõeldud kompleksväetised. Väetage kas iganädalaselt või kord kahe nädala jooksul. 

Kuna loomult on malvikud põõsad, tuleb puukese kuju säilitamiseks teha ka kujunduslõikust. Lõigake ära kõik juurekaelalt tärganud noored võrsed ning ka ebasoovitavad uued kasvud, mis ilmuvad taime tüvele. Kärpige aeg-ajalt ka liiga pikaks kasvama kippuvaid võrseid. See soodustab nende harunemist ning taim muutub kaharamaks.