Kuidas hoolitseda ajatatud sibullillede eest
Hilistalvel ja varakevadel pakuvad mõnusat kevadist meeleolu ning silmailu mitmed ajatatud sibullilled nagu hüatsindid, tulbid, krookused ja nartsissid.
Kuna tegemist on hooajataimedega, pole nende eluiga kuigi pikk ning kestab lühikest aega. Peale õite närbumist kuuluvad sellised ajatatud taimed üldjuhul äraviskamisele. Kuid kel tahtmist ja võimalusi, võivad taime elus hoida seni, kuni nad saab aeda maha istutada. Loomulikult pole sellistelt kurnatud taimedelt õielootust niipea, kuid kui taim jõuab ajaga kosuda, on lootust ka õisi näha. Iseasi muidugi on see, kas selline tegutsemine mõistlik on.
Poest tuleks valida selline eksemplar, mis pole veel jõudnud oma õisi täiesti lahti ajada (erandiks juhud, kui soovitaksegi täies õieehtes taime). Sellise taime õieilu saab tublisti pikemalt nautida. Pilk tasuks heita ka sibula ja mulla seisukorrale. Sibul ja rohelised osad peaksid olema terved ja tugevad ning muld mitte liialt kuiv või läbivettinud.
Kuna tegu on üldjuhul ajaga, mil õues veel miinuskraadid, tuleks ostetud taim korralikult sisse pakkida. Külmast näpistatud õitel pole hiljem põhjust pikalt ilutseda. Külmakahjustuste vältimiseks ei ole mõtet äsja ostetud taimega pikka matka ette võtta vaid suunduda otse koju.
Kui sissepakitud taime ja toa temperatuur on ühtlustunud, võib taime pakendist vabastada. Vajadusel kasta taime toaleige veega, alusele kogunenud vesi tuleks ära valada.
Nii nagu enamikele taimedele, on ka ajatatud sibullilledele oluline valge asukoht. Peaasi, et kevadised päikesekiired ei ulatuks liialt soojendama, see närtsitab õied ruttu. Õite pikemale püsimisele aitab kaasa, kui asukohas on temperatuur toatemperatuurist veidi madalam, umbes +12º...+18º C.
Kui paljudel toalilledel soovitatakse taim peale kojutoomist ümber istutada, siis ajatatud taimedel pole sel mõtet, see vaid kurnab asjatult taime. Küll aga võiks mõned korrad väetada õitsvatele taimedele mõeldud nõrga väetiselahusega, eriti kui on plaan taim hiljem aeda istutada. Muul juhul pole ka väetamine vajalik.
Kasta regulaarselt, umbes 2x nädalas või vastavalt vajadusele. Jälgida, et muld läbi ei vettiks ega ära kuivaks. Kastmisvesi, mis koguneb alusele, tuleks ära valada. Mädanike vältimiseks hoiduda ka kastmisvee sattumisest sibulaile.
