Eriliselt ohustatud on erinevates konteinerites kasvavad taimed: nende kasvukeskkond on piiratud ja nii ka vedelikuvarud. Tumedates anumates kasvavate taimede juured võivad kuuma päikese käes saada sõna otseses mõttes küpsetatud. Abiks on pidev kastmisvajaduse kontrollimine ja mustade konteinerite varju tõstmine. Kui viimane ei ole võimalik, võiks kaaluda päikesepoolse külje katmist mõne heleda materjaliga.

Amplitesse oleks mõtekas lisada niisutussüsteem: aianduspoed pakuvad mitemid hästitöötavaid võimalusi. Nüüdseks on heas toitumises suvelilled amplites ja rõdukastides juba piisavalt lopsakaks kasvanud, ning vajavad kuumaga väga palju niiskust. Võimalik on, et juba vaid ühe unarusse jäänud päevaga, on taimed vajunud päikese käes longu ja kaotanud oma välimuse. Tihti on neid võimalik koheselt kastes päästa, kuid kui selline olukord korduma kipub, siis see nõrgestab olulisel määral taimede tervist ning pidurdab õitsemist.

Aeda kastes tuleks silmas pidada, et parim on seda teha varasel hommikul või hilisemal õhtutunnil, siis, kui päike parasjagu kõrgelt ei sära. Oluline on teada, et vihmuti ei ole kuuma ja päikeselise ilmaga sobiv kastmisviis: vesi tuleks kiiresti suunata taimede juurteni nii, et lehepind jääks võimalikult kuivaks. Pidev lehtede pritsimine võib tekitada päikesepõletuse ohu ning suurendab aurumist lehepinnalt. Lisaks annab selline teguviis hea stardi seenhaiguste levikule, mille lemmiktingimuste hulka kuulub soe ja niiske keskkond.

Kastmisel on alati abiks põhimõte: pigem rohkem ja harvemini kui natuke ning tihedalt.