* Seemned. Seemnete kvaliteedi tähtsust ei maksaks alahinnata. Elujõulisest, haigustest tabamata seemnest tärkab korralik taim. Kui seemned on ise kogutud, peavad nad olema korralikult küpsed. Valmimata seemneil pole elujõudu, samuti kaotavad oma elujõu liiga kuivad või liigniiskes kohas hoitud seemned. Idanemisvõime kaotavad ka väga vanad seemned.

* Muld. Kuna seemnes endas on piisvalt varuaineid, et kasvu alustada, sobib külvideks ja pikeerimiseks pigem toitainetevaene, kuid haigustekitajaist ja kahjureist vaba muld. Steriliseerimata mullas võivad toasoojas kiiresti ellu äragata taimehakatistele kahjulikult mõjuvad mitmesugused haigustekitajad ja kahjurid. Ka ei sobi külvide tegemiseks ja pikeerimiseks liialt happeline või aluseline muld (loomulikult on erandid). Enne külvide tegemist võiks õuest tuppa toodud mullal lasta toasoojas veidi seista.

* Külvi- ja pikeerimisnõud. Nende puhtust ei maksa alahinnata. Uute nõudega pole probleemi, kui aga kasutatakse nõusid korduvalt, peab nad iga kasutuskorra järelt puhtaks pesema, mõne sobiva lahusega desinfitseerima või kuuma vette kastma. Korrastamata külvi- ja pikeerimisnõudes tekib seemikute kasvatamisel ideaalne keskkond ka haigustekitajate arenguks ja paljunemiseks, viimastel on aga hukutav mõju seemikutele.

* Kastmine. Külvide ja äsja tärganud taimede kastmisega peab olema äärmiselt ettevaatlik. Kuna nii väikeste taimede juurekava on nõrk, siis vältida tuleks nii ülekastmist (mädanike tekkimise oht) kui mulla läbikuivamist. Samuti ei tohi niiskuse hoidmiseks pandud katet liiga pikaks ajaks peale jätta, õhu juurdepääs on vajalik. Kasta tuleks kasutades pihustit või sõela, kannust tuleva tugeva joaga uhutakse seemned kas liiga sügavale või taimede juured paljaks, mis lõppkokkuvõttes viib kogu ürituse ebaõnnestumiseni. Kasta tuleks pehme ja toasooja veega. Vältida külma veega kastmist.

* Temperatuur. Üldiselt on enamike seemnete idanemistemperatuur veidi kõrgem, kui kasvuks vajalik temperatuur. Sobivaim vahemik idanemiseks on +20...+25°C. Vältida tuleks järske temperatuurimuutusi ja -äärmusi. Et tärganud taimed väja ei veniks, võiks peale tärkamist temperatuur olla veidi madalam, eriti siis, kui valgusolud pole väga head.

* Valgus. Idanemiseks pole enamikele taimedele valgust vaja (va valgusidanevad taimed), küll aga on valgus vajalik kohe, kui tõusmed nähtavale ilmuvad. Ebapiisavas valguses venivad samuti taimed ruttu välja ja neist enam korralikku istikut ei saa. Samas tuleks jälgida, et äsja tärganud taimi kohe kõrvetava kevadise lõunapäiksese kätte ei viidaks.

* Külvisügavus. Seemnetele vajaliku niiskuse tagamiseks tuleks nad külvata mulda teatud sügavusele. Külvisügavus oleneb seemnest - suuremad seemned külvatakse sügavamale kui väikesed seemned. Kuid üldiselt võiks kattekihi paksus olla 2-3 korda suurem seemne läbimõõdust, osa seemneist jäetakse hoopis katmata (nt petuuniad). Külvid oleks soovitav katta perliidi või sõelutud liivaga, mis takistavad ka seen- ja bakterhaiguste levikut. Need materjalid on kerged ja taimed jõuavad end neist kergesti läbi suruda. Tihkest ja raskest mullast on õrnadel tõusmetel liiga raske end läbi suruda ja nad hukkuvad.

* Külvitihedus. Seemneid ei maksa külvata liiga tihedalt. Tärkavale taimele on suur konkurents nii valgusele, niiskusele kui toitainetele. Parima tulemuse saavutamiseks võiks seemneid külvata pigem hõredamalt. Sedasi saab hoida kokku nii seemneid kui raha ja lõppkokkuvõttes saab tugevamad taimed.