Kuidas kuusk koju toodi?
Kuidas meie peres jõulukuusk koju toodi?
Kui olin väike tüdruk, istutas minu onu enda maja kõrval asuva kraavi pervele terve rea kuuselapsi. Et varjata üle põllu tormavat tuult ja müra, mis raudteest tema koduni kandus. Esimestel aastatel ei täitnud noorte kuuskede rida oma eesmärki – puud olid selleks veel liiga noored.
Siis aga sai nende kasv tõelise hoo sisse ja kuuskedel hakkas kitsas. Nii noppis onu enda ja meie perele oma hekist kuusepuu. „Harvendasin pisut oma hekki,“ teatas ta madalal häälel pea 10.aastat meile jõulupuud üle andes.
Viimastel aastatel ei ole selle heki puud enam meieni jõudnud. Need, kes aastate jooksul püsima jäid, tähistavad ilmselt umbes veerandsaja aastast sünnipäeva ja on kõik jõulupuuks selgelt liiga suured. Nad on tihedad ja kõrged ning neist on saanud tõeliselt tõhus tuule- ja müramüür.
Aeg on muutnud ka meie perekonda – nüüd on minul lapsed ja oma kodu. Eelmine talv oli aga eriline. Käisime emaga onu juures külas ja ta ütles oma madalal häälel: „Harvendasin pisut oma hekki“ ja tõstis auto peale kaks väga tugevat, käbidest pungil oksa. Saime nõnda koju tõelise jõulutunde ja- lõhna. Ja veelgi enam - lapsepõlve lõhna.
Kelly (33)
