Kuidas mõjutab kuu taimekasvu?

14. novembri õhtul tõusis taevasse superkuu. Kuu pole oma orbiidil olnud maale lähemal viimase 69 aasta jooksul. See oli magus hetk astronoomidele, fotograafidele ja mütoloogiast huvitatutele. Kuid kas kuu mõju tasuks arvestada ka aednikel?

Astroloogid manitsevad inimesi täiskuu ajal ettevaatlikkusele, ei soovitata alkoholiga liialdada ning statistika järgi sageneb ka kuritegevuse oht. Arvatakse, et kuu mõjutab biorütme ning inimesed on emotsionaalsemad.

Vähem räägitakse kuu mõjust taimedele, ometi on neid, kes kogu taimedega tegelemist kuufaaside järgi planeerivad. Tuntuimad kuufaase jälgivad aednikud on ilmselt olnud Maria ja Matthias Thun, kelle teadmised baseeruvad pikaajalistel vaatlustel.

Thunide katsed tõid esile mitmeid seoseid. Tõusvate liikumiskaartega kaasneb vee ja vedelike liikumine ülespoole, taimede juures ilmneb see aktiivsema kasvu ja mahlakusena. Laskuvate kaartega kaasneb mahlade liikumine allapoole ning juurestiku intensiivsem moodustumine.

Teaduslikult on kuu mõju taimedele vähe uuritud või on uuringud alles algfaasis. Põhilised andmed on aednike ja metsnike tähelepanekud. Siiski on mõningaid aspekte põhjalikumalt uuritud.

Mahlad liiguvad täiskuu ajal

Professor Isabella Guerrini Itaalia Perugia ülikoolist on uurinud kuu mõju taimemahlade liikumisele ning jõudnud järeldusele, et taimemahlad on täiskuu ajal tõesti liikuvamad. Ta märkas, et mahlased kiire kasvuga taimed ei talu täiskuu ajal istutamist, lõikamist ja pookimist hästi.

Suur mahlavool taimele tekitatud haavast teeb selle vastuvõtlikumaks haigustele ja kahjurite rünnakutele. Rikkalik mahlajooks jätab nälga külgvõrsed ja nendel asuvad pungad ning võib põhjustada pungade hukkumist. Eelnimetatud põhjustel on just täiskuu ajal täheldatud suuremat pungade kuivamist.

Aeglase arengu ja vähese mahlajooksuga taimede puhul võib aga täiskuu paiku lõikamine külgvõrsete kasvu hoopis stimuleerida ning harunemist soodustada.

Täiskuu mõjutab lõhnu

Taimedega pidevalt tegelevad inimesed on tähendanud kuufaasidest tulenevat niiskusesisalduse ja lõhna muutumist.

Lõhna muutumine näitab seda, et muutub taimede keemiline koostis. Kuust tulenevaid mõjusid taimede keemilisele koostisele teaduslikult uuritud ei ole, küll aga keemilise koostise muutumist sesoonselt või ööpäevas. Californias uuriti teaduslikult eeterlike õlide tootmiseks kasvatatavat piparmünti (Mentha × piperita, Lamiaceae) ja üllatuseks avastati, et ürdi korjamise aja valikul oli taime kvaliteedile suurem mõju kui taimede kastmisrežiimil.

Sellised teadusuuringud ei tõesta, et mõjuteguriks on just kuu, aga näitavad, et mitmed keskkonnast tulenevad tegurid võivad muuta eri ainete sisaldust. Kuu osatähtsust ei saa aga välistada.

Niiskusesisaldus puidus

Niiskusesisaldust on uuritud ka puittaimedes. See võib 10% osas varieeruda taimeproovides, mis on võetud täiskuu ajal nendest, mis on võetud kuu loomise ajal. Uuritud on kuuse puidu niiskuse ja puidu tiheduse erinevust vastavalt kuu faasidele, mis oluliselt mõjutab puidu kvaliteeti. Väiksema niiskusesisaldusega puit säilib paremini ja vähem esineb ka lõhkikuivamist.

Taimede idanevuse uuringuis on leitud, et enne täiskuud tehtud külvidel oli lisaks paremale idanevusele ka suurem keskmine kõrgus ja kasvukiirus.

Kindlasti vajaksid kuu mõju aspektid rohkem uurimist, ka järjest populaarsemaks muutuval perma- ja mahekultuuride kasvatamisel võiks sellest abi olla. See võib aidata saagikust suurendada ja kvaliteeti parandada.

Kuni külviajani võime aga se- da erakordset taevakeha lihtsalt imetleda, võttes seltsiks aknalaual kuuvalgust nautiva toalille.

Allikas: www.space.com, www.kulvikalender.maheelu.ee

Kuu mõjud Thuni külvikalendri järgi

Allikas: www.kulvikalender.maheelu.ee

Laskuv kuu on kalendris märgitud istutusajana ning seda ajavahemikku iseloomustab mahlade vool allapoole ja juurekava jõulisem areng. See periood sobib eriti hästi kõikideks istutustöödeks. Taimedel ja istikutel moodustuvad siis kiiresti uued narmasjuured ning nad kinnituvad uude kasvupaika. Valida tuleks ka taimeliigile sobiv päev, näiteks lilledele õiepäev, maasikatele ja tomatitele viljapäev, kapsastele lehepäev jne. Seemnete külvamisel pole sel nähtusel arvestatavat mõju.

Tarbepuu langetamisel, heki pügamisel ja viljapuude tagasilõikamisel tuleks samuti eelistada laskuvat kuud – haavad paranevad siis kiiresti ning puud kaotavad vähem mahla. Istutusaeg on soovitatav ka väetamiseks ning haljasväetise sissekündmiseks.

Tõusva kuu aega iseloomustab vee ja mahlade tõusutung. Puude ja põõsaste viljad on mahlakamad ning säilivad korjatult paremini. Sel ajal sobib silmastada ja pookida, sest jõuline mahlavool hoiab ära kuivamise ning pookeoks kasvab alusega paremini kokku. Ülespoole tungivad jõud soodustavad taimede maapealsete osade arengut. Kalendris asub see periood kahe istutusaja vahel.

Kuu kaugenemisel maast on märgata taimede, eriti nende lehtede jõudsamat arengut, kuid juurvili kipub puituma. Kuu kaugeima asendi ajal külvatud taimed kiirustavad kasvus ja moodustavad kergesti õievarsi, mis kannavad vaid väikesi seemneid. Ilmad on selgemad ja päikesepaistelisemad.

Mahlade tõusu- ja laskumisrütm toimib teataval määral ka

päeva jooksul: hommikul tõusmine, õhtul langemine. Taimi tuleks ümberistutamiseks välja kaevata hommikuti, mil nad on mahla täis, hoida niiskes ja jahedas ning alles õhtul istutada.