Eemaldage praht

Servadest koorige mätas lisaks mõnekümne sentimeetri laiuselt, sest sinna kinnitatakse kividega kile. Süvendit kaevama asudes jätke kalda äärde astangud madalas vees (10–40 cm) kasvavatele taimedele. Eemaldage seintelt ja põhjalt kõik teravad puujuured ja kivid. Katsuge kogu pind käega üle, et kile alla ei jääks midagi ohtlikku. Kivise pinnase puhul katke süvendi põhi liiva või mätastega.

Kile alla pange kindlasti spetsiaalne basseinivooder – see säästab teid ebameeldivustest, kui kaitsmata kile peaks hiljem mingil põhjusel purunema ja veesilm tühjaks valgub. Tavaline riie ja ajalehed vooderduseks ei sobi, sest need kõdunevad aja jooksul.

Väljakaevatud pinnast ärge viige minema, sest sellega saab tõsta kaldaid ja rajada veesilma äärde künkaid, kust on tore panna alla vulisema ojake.

Tiigi ääred rihtige ühele tasapinnale, sest muidu jääb veega täidetud tiigis kile ühelt poolt paistma, mis pole ilus. Pange üle tiigi lauajupp ja sellele lood. Targem on siluda kõrgemat poolt madalamaks kui panna madalamale pinnast juurde, kuna lahtine materjal vajub kergesti kohalt ära.

Looduslik ääris

Kile paigaldamine võtke ette sooja ilmaga, sest siis on see elastne ja seda on hea süvendi kumerustega sobivaks voltida. Voldid ei jää vee seest paistma. Kilet võib ka lõigata, sest tükke saab kokku liimida.

Kui süvend on kilega kaetud, laske see voolikust aeglaselt vett ääreni täis voolata. Vee surve pressib kile tihedalt paigale. Nüüd näete lõplikult, kas kaldad on ikka loodis – vesi on ju parim lood. Vajadusel viimistlege veel ääri ja alles siis lõigake kile servad tiigi kujule vastavaks.

Nagu eespool öeldud, jätke kaldale kinnituse jaoks vähemalt 30 cm varu. Sinna laduge kivid, mis moodustavad ühtlasi kauni loodusliku ääristuse. Maakividest saab kujundada toredaid künkaid, paekivi saab laduda astanguliselt.

Kiletiigis ei maksa jalgupidi käia, sest kui tekib väikseimgi auk, voolab vesi minema. Spetsiaalse tiigiteibiga saab väiksema augu õnneks hõlpsalt ära parandada. Enne parandustöid laske tiigike muidugi tühjaks ja oodake, kuni kile ära kuivab.

Vee sulin ja pladin lisab aiale võlu ning mõjub rahustavalt. Vulinat tekitavad purskkaevud, ojakesed, kosed, kaskaadid. Vuliseva ojakese jaoks peab vesi kõrgemalt allapoole voolama.

Tore, kui ojasäng on looklev. Sättige sinna kivikogumikke, sest takistuse taha kogunev vesi tekitab seda ületades vaikset vulinat. Ojasängi võib rajada mitu väiksemat koske. Tugevamat pladinat tekitab kõrgelt langev vesi.

Liikuv vesi

Purskkaevud, ojad ja kosed panevad vee liikuma, rikastades seda hapnikuga. Kirjanduse andmeil hävitab vee loksumine baktereid lausa füüsiliselt, kuna algloomade viburid hävivad.

Ka taimed puhastavad vett, sest kasutavad ära vees leiduvaid toitaineid, vähendades vetikate ja mikroorganismide eluvõimalusi. Veesisesed taimed rikastavad vett hapnikuga. Eriti vajalikud on taimed siis, kui purskkaevu pole.

Tiigi põhivaenlased on vetikad. Nad on ebaesteetilised ning ummistavad pumba filtri. Vetikad hakkavad vohama soojas seisvas vees ja seal, kus on vaba veepinda. Et neil ruumi poleks ja vesi liigselt ei soojeneks, peaksid veetaimed katma kuni kaks kolmandikku tiigi pinnast.

Kõik orgaaniline tasub vee seest ruttu välja õngitseda, sest surnud vetikaid ja muud orgaanilist ainet lagundavad bakterid kasutavad ära suure hulga vees leiduvast hapnikust, seetõttu jäävad kalad ja taimed hapnikunälga. Muide, kaladki hoolitsevad tiigi tervise eest, süües vetikaid ja muid orgaanilisi osakesi.