Kuidas rajada kogukonnaaeda
Kahjuks ei võimalda enamiku linnainimeste eluruum korralikku peenrategu.
Siiski on ka kivilinnas võimalik kasvatada täiesti arvestatav hulk vajaminevast toidust. Eestis on see potentsiaal aga suures osas siiani kasutamata.
Nn kogukonnaaed on suurepärane võimalus inimestele, kes elavad kortermajas, kuid kelle näpud kevadel soovist midagi kasvama panna sügelema hakkavad. Samuti neile, kes soovivad oma toitu ise kasvatada.
Maailmas on kogukonnaaiad linnades levinud nähtus, mis ei üllata enam eriti kedagi.
Milleks kogukonnaaed?
Kogukonnaaed pakub võimalust tarbida kõrgema toiteväärtusega toitu, vähendada toidukulusid ning hoida kokku loodusressursse.
Kogukonnaaial on kindlasti ka sotsiaalne külg, olles piirkonna inimeste jaoks koht, kus koos käia. Kogukonnaaia rajamine on suurepärane viis kasvatada kogukonnatunnet ning luua ühisosa grupile inimestele, kelle elu möödub tegelikult üksteise vahetus läheduses. Aia territooriumile saab sättida ka koha, kus grilliõhtuid või piknikuid pidada.
Aed võib pakkuda ajaveetmise võimalust ka lastele. Paljudes kogukonnaaedades on olemas nn lastepeenrad, kus lapsed saavad ise kasvatada rediseid, herneid vms. Nii mõnelegi meist meenub lapsepõlves saadud
n-ö töökasvatustrauma, kui meid sunniti tundideks sõstraid korjama või maasikaid rohima. Samas väikese isikliku peenra eest hoolitsemine on hoopis midagi muud ning lapsele huvitav kogemus. Kui taimed on ise valitud ja nende kasvamist jälgitud, on üsna kindel, et kasvatatud juurvili ka maitseb hästi.
Esimene mure, mis kõigile seoses linnas toidu kasvatamisega pähe torkab, on saastus, mis võib taimedesse talletuda. Inimesed, kes muretsevad õhust taimedesse tuleva reostuse pärast (konteineraedades saab kasutada mulda, mille koostis on kontrollitud), võiksid korra mõelda sellele, et sedasama õhku hingavad nad sisse ju iga päev. Samuti ei ole odava mass-
toodanguna kasvatatud, välismaalt imporditud juur- ja puuviljade puhtus midagi, milles saaks kindel olla.
Linnas toidu kasvatamisest
Mujal maailmas on kogukonnaaiad levinud isegi sellistes saastunud suurlinnades nagu New York, Pariis ja London. Esmapilgul võib see tunduda üllatav, kuid kui mõtlema hakkata, siis just sellistesse suurlinnadesse tuleb toit eriti kaugelt, sest linnalähedane maa on liiga kallis, et seda põllumajandusele kulutada. Samas on näiteks katustel piisavalt pinda, kus kasvatada toitu.
Samuti on enamikus suurlinnades olemas mõned krundid, mida saab aia rajamiseks kasutada. N-ö rohelised saared aitavad tasakaalustada linna kliimat, puhastavad õhku ja annavad võimaluse saada värsket toitu kohas, kus selle hinnad poest ostes on lausa astronoomilised.
Mõni aasta tagasi mõõdeti eksperimendi korras Tallinnas Kunstiakadeemia katusel kasvatatud toidus saasteainete sisaldust. Tulemused näitasid normist kõrgemat saasteainete sisaldust mõnedes juurviljades. Samas oli selle aia asukoht (kaubamaja kõrval tiheda liiklusega tänaval) kindlasti ekstreemseim võimalikest. Vähegi kõrvalisem koht peaks saasteainete kontsentratsiooni tunduvalt vähendama.
Kuidas alustada?
- Leia endale hea meeskond, sellest algab kõik. Piisab kahest-kolmest inimesest. Kui algus on tehtud, leiate huvilisi juba lihtsamini juurde.
- Leia sobiv maatükk. Soovitatav on koht, mis saab päevas vähemalt kuus tundi päikest. Vajalik on ka kastmisvee kättesaadavus või võimalus seada sisse vihmavee kogumise süsteem (tünnist räästa all ju tegelikult piisab).
- Kui asi puutub kulutuste tegemisse, ole loov. Tööriistad saad näiteks laenuks. Paljud asjad on vajalikud ainult aia rajamise faasis ning pole väärt kulu nende ostmiseks.
- Aia rajamisel on peamised töötegijad tulevase aiaga liituda soovijad ning appi tulevad ka sõbrad, kellele idee uudsus meeldib. Ära karda korraldada talguid.
- Ära kuluta raha asjade ostmisele, mida saad laenata. Ära osta midagi enne, kui oled selle vajaduses lõplikult veendunud. Paljudele kuludele on olemas alternatiiv. Enne kui lähed puiduaeda peenarde jaoks materjali ostma, küsi tuttavatelt, äkki on kellelgi üle ehitusjääke, mida saaks kasutada. Enne poest kallite pottide ost-
mist vaata ringi kuurides. Näiteks vanad nõud sobivad konteineriteks
tihti sama hästi .
- Ning enne, kui ruttad ostma seemneid, mõtle korraks. Kas mõne taime jaoks saaks küsida kellegi aiast tükikese mätast (piparmünt, murulauk)? Kas seemneid saaks osta suu-remas koguses ja odavamalt? Näiteks müüakse ökopoes herneid pool kilo
1 euro eest ja sellisest pakist jätkub tõesti paljudele.
- Kogu sügisel seemneid järgmiseks aastaks.
- Mõne taime jaoks on võimalik seemneid saada ka turult või mahepoest ostetud aedviljadest, näiteks paprika, kõrvitsad jm.
- Kasvata kevadel ise taimi ette.
Tallinnas alustavad aiad
Tallinnas alustab sellest kevadest tegevust mitu kogukonnaaeda.
Põhjatallinlaste oma kannab nime Katlaaed ning asub linnahalli kõrval. Algatus on tulnud “Kultuuripealinn 2011” kaudu.
Tallinna Tehnikaülikooli juures oleva kogukonnaaia algataja on TTÜ Säästva Arengu Klubi. Projektile on andnud oma toetuse ka TTÜ üliõpilas-esindus ja ülikooli administratsioon. Aed on rajatud tõstetud peenardesse ning kastide täitmiseks vajalik pinnas on pärit Tallinna Loomaaiast.
Mõlemad aiad on avatud kõigile, kes soovivad endale peenra rajada.
Kuigi projektid on teineteisest sõltumatud, loodetakse kindlasti omavahel arendada koostööd. Samuti on TTÜ aia rajajad valmis nõuga aitama üle Eesti gruppe, kes soovivad samuti luua kogukonnaaia.
