Mullal, kus maasikat pole varem kasvatatud, edeneb ta kõige paremini. Aias tuleb aga paratamatult minna lõpuks tagasi kohta, kus maasikas on juba olnud. Mida pikem on vahe, seda parem. Kasutuses olnud maasikamaal kasvatage vahepeal 4–6 aastat midagi muud: kaunvilju ja muid köögivilju (v.a ristõielised), üheaastaseid heintaimi, teravilja, sinepit.

Maasika külvikorda ei sobi aga kultuurid, millel on maasikaga ühesugused haigused ja kahjurid: kartul, kurk, tomat, peet, ristik jm. Kui maad on vähe, kasvatage neid ebasobivaid kultuure külvikorras vahetult pärast maasikat.

Söödi või mitmeaastase heinapõllu järel võib mullas olla rohkesti naksurlasi (traatusse), kes kahjustavad eelkõige noori istutatud taimi.

Nõuistikute eelised

Paljasjuurseid maasikataimi on sobivaim istutada maikuus. Kui niiskust on piisavalt, võib seda teha kogu kasvuaja jooksul. Kassetitaimi võib istutada kevadest sügiseni. Aga tasub teada, et hiljem istutades on järgmise aasta saak väiksem.

Paljasjuursete taimede puuduseks võrreldes nõutaimedega on see, et nad lähevad kehvemalt kasvama, kuna pärast istutamist ohustab neid kuivamine. Lisaks on paljasjuursete taimede istutamine aeganõudvam ja õige istutussügavuse leidmine raskem.

Kassetitaimedel on mitmeid eeliseid: neid on kergem istutada, pärast istutamist on kastmisvajadus märksa väiksem ja taimed arenevad kiiremini, kassetis ostetud taimi ei pea kohe maha istutama. Samas ei tohi istutamisega kaua viivitada, sest kassetis üleseisnud taime juur keerdub, mis halvendab kasvamaminekut.

Pärast septembri keskpaika ei maksa maasikaid enam istutada: taimed ei pruugi enne külmade tulekut korralikult juurduda ja noored vähese lehestikuga puhmikud võivad talvel kahjustuda.

Mitte mingil juhul ärge istutage juhuslikult saadud taimi, vaid ostke need usaldusväärselt müüjalt või paljundajalt. Istikutega levivad paljud kahjurid (lestad, nematoodid) ja haigused (närbumistõbi jt juuri kahjustavad seenhaigused). Nakatunud taimelt ei saa kunagi head saaki, halvimal juhul ta hävib.

Kahjurid ning haigusi tekitavad seened püsivad mullas 4–8 aastat. Saastunud mullale ei tohi uut peenart või istandikku rajada, sest uued terved taimed nakatuvad siis samuti.

Jälgige õiget istutussügavust

Istutamiseks sobib kõige paremini jahe ja pilvine ilm.

Enne istutamist kastke maa korralikult märjaks. Paljasjuurseid taimi hoidke paar tundi juuripidi vees, et istikud saaksid end vett täis imeda. Kassetitaimedele piisab korraks uputamisest, et mullapall märguks.

Maasikataime puhul on väga oluline õige istutussügavus: südamikupung peab jääma mullast välja, aga juured ei tohi paljastuda. Liiga kõrgele istutatud taime (vt joonist) juured võivad kuivada, taim jääb kiratsema ning võib hukkuda. Ka liiga sügavale istutatud taim kängub.

Juured peavad jääma istutusaugus sirgelt otse alla. Mingil juhul ei tohi neid keerata kahekorra, otsad ülespoole.

Varem soovitati juuri enne istutamist kärpida, et oleks kergem istutada ja juured ei jääks kahekorra. Praegu seda enam ei propageerita. Nimelt on leitud, et vigastatud juurte kaudu liiguvad taime sisse mullas levivad seenhaigused (Phytophthora cactorum jt).

Taimede vahele jätke peenral sõltuvalt sordi kasvutugevusest 25–35 cm. Hõredamalt istutades on haigustel ja kahjuritel raskem levida ning saate rohkem ja ilusamaid maasikaid.

Kui istik on mulda pandud, tihendage hoolikalt mulda selle ümber, et taim pärast kastmist üles ei tõuseks. Lohakalt istutatud taimed arenevad halvasti ja annavad edaspidi vähem saaki.

Ka pärast istutamist tuleb taimi kindlasti kasta.

Kui te ei kasuta peenral musta kilet või peenravaipa, multšige see pärast kastmist komposti või freesturbaga – siis ei pea taimi kuiva ilma korral pärast istutamist nii palju kastma.

Kui te peenart ei multši, siis jälgige pärast istutamist paari nädala jooksul hoolikalt, et taimed ei jääks kuivale.

Allikas: “Maalehe maasikaraamat”