Kuidas säilitada kartulit ning kõike muud, mida kartuli kohta teadma peab

Foto: Ilmar Saabas

Kartul on aidanud meid nii nälja korral kui ka pakkunud rõõmu pidulaual. Läbi aegade on kartulit kasvatatud meie põldudel väga palju, kuid aasta-aastalt kartulipõldude arv väheneb.

Kui pea 30 aastat tagasi pandi statistikaameti andmeil Eestis kartulit maha 60 000 hektarile, siis tänavu vaid 5400 hektarile. Põhjuseid on mitu: tarbijate eelistuste muutumine, mitmekesisem toiduvalik, kasvatamisega seotud probleemid ja tootearenduse puudumine.

Kartulipõldude vähenemisest hoolimata on kasvatatavate sortide arv hoopis suurenenud ja üha enam panevad kasvatajad rõhku just eri maitseomadustega kartulisortidele. Ei ole eestlast, keda kohalik supertoit ehk kartul külmaks jätaks.

40 kartulisorti igale maitsele

Paarikümne aasta taguse ajaga võrreldes kasvatatakse tänapäeval kohalikel põldudel väga paljusid kartulisorte ja igal aastal pannakse maha järjest rikkalikum valik. Tänavu küündis kartulisortide arv lausa neljakümneni.

Lisaks sortide rohkusele pööravad kasvatajad üha enam tähelepanu seemnekartuli päritolule. Enamik siinseid suurtootjaid soovib kohalike sortide asemel kasvatada hoopis välismaiseid, mis on säilitamisel pika puhkeperioodiga, kiire ja ühtlase kasvutempoga. Osa sorte, eriti varajasi, peetakse ka maitse poolest paremaks. Sellised kartulid on maitselt mõnevõrra magusamad, mis võib tihti olla ka tarbija peamine eelistus.

Lisaks on selliste madalasilmaliste ja õhukesekooreliste sortide puhastamis- ning koorimiskadu väiksem. Samuti on välismaiste sortide aretamisel tähtsaks peetud haiguskindluse suurendamist, ja seda nii kasvuperioodil kui ka hoidlas säilitamisel, mis on kartulikasvatajatele valiku tegemisel oluline faktor.

Eesti mullale sobilikud sordid

Kartul on väga kiirelt kohanev taim, mis kasvab kõige paremini just parasvöötmekliimas. Ka Eestimaa mullad on kartuli kasvatamiseks ühed sobivamad, ligi 30% isegi väga sobivad.

Peamiseks eri sortide kasvatamise piiranguks on hoopis võimalik kasvuperioodi pikkus ja ilmastik. Sellest lähtuvalt kasvavad meie muldades kõige paremini just keskmise valmidusega või varajased kartulisordid. Selliste sortide kohta leiab infot ka lehelt Eestikartul.ee.

Õige maitse ja ühtlase nn peenkeskmise tekstuuriga kartul teeb toidu maitsvamaks.

Poes kartulisorte valides võiks lisaks mugula välimusele pöörata tähelepanu ka maitsele ja tekstuurile. Osa sorte on näiteks maitselt veidike magusamad, mõned aga natuke mahedamad.

Mugulate kasutusotstarbe määramisel on aluseks võetud nende jahusus.

Kasutustüüp A – salatikartul, tänkjas, ei lagune keetmisel.

Kasutustüüp B – tavaline lauakartul, keeb pehmeks, kergesti tükeldatav, aga ei lagune.

Kasutustüüp C – jahune lauakartul, laguneb keetmisel.

Kasutustüüp D – toote- ja tärklisekartul.

Tavapäraselt eelistatakse koduaias või suvila maalapil kasvatada just muredamaid ja värvilt kollasemaid sorte. Koduaias kartuli kasvatamine annab küll võimaluse tarbida mugulat nii-öelda otse põllult, kuid väike aiamaa ei võimalda alati eri sorti kartuleid kasvatada. Kui igal aastal kasutada sama kartulisorti ja sama põllumaad, mõjutab see kokkuvõttes kogu saagikust ning mugula kvaliteeti.

Kartul viib kasvuperioodil mullast ära suures koguses toitaineid. Mulda jääb aga hulgaliselt haigusetekitajaid, mis nakatavad kartulitaimi juba järgmisel aastal.

Kuidas kartulit säilitada?

Et kartul säiliks kenasti terve talve, tuleks seda hoida pimedas ja jahedas. Maakodus sobib kartuli hoiustamiseks väga hästi näiteks maakelder. Selle puudumisel saab kartuli pista ka külmkappi, kuid seda ainult lühikeseks ajaks. Harjumuspärased kohad nagu toanurk või kraanikausialune kapp on kartuli hoidmiseks aga liiga soojad – kartul hakkab kasvama ja läheb roheliseks.

Kui väga head säilituskohta kartulite jaoks ei ole, siis võiks korraga koju tuua vaid ühe toidukorra jao mugulaid. Nii saab igal söögikorral nautida just kõige paremaid ja värskemaid kartuleid.

Talveks valige sorte, mis ongi säilitamiseks mõeldud. Kui on olemas suurem säilituskoht, võiks kartulit osta kahes osas: üks osa säiliks kuni jõuludeni ja teine oleks kevadtalviseks kasutamiseks.

Tänavune kartuliaasta

Kartuli hilisest mahapanekust ja jahedamast suvest hoolimata oli tänavu korralik ning ilus kartulisaak. Kartuli kasvuperiood oli parajalt niiske ning seetõttu on kartulikoor korralik, terve ja ilma kärnadeta, tänu niiskusele kartulipesad mõnusalt suured. Mõnes piirkonnas aga oli sademeid kasvu alguses napilt, mis suurendas varajaste sortide nakatumist kartuli-mustkärna.

Tänavust saaki mõjutasid kõige rohkem sügisesed sajused ilmad. Vihmane september takistas kasvatajatel valminud saagi koristamist ja praeguseks on põldudelt kätte saadud vaid üle poole selle aasta saagist.

Selleks et usinad kartulikasvatajad oma saagi põllult kätte saaksid, on hakatud pikkadele põldudele tegema vahekäike, et kombain võiks kiirelt vahepeal punkrit tühjendada ja ei vajuks kartulikoorma all maasse.

Väga märgadel põldudel on jäetud saak praegu puutumata ja oodatakse maa tahenemist. Kuid üks on kindel – koristatud saaki kuivatades tuleb sel aastal olla eriti tähelepanelik ja vajadusel kasutada ka vaheladustamist.

Allikas: Targu Talita

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare