Kuidas sobitada kokku mitu elulõnga?
Nähes mõnes aias uhkeid murusse istutatud või seinaääri kaunistavaid elulõngu, tekib paljudel tahtmine selle erakordse õiteiluga lähemalt tutvuda. Oma õiterohkuselt ületavad elulõngad ju isegi roose.
Parim viis tutvust sobitada on see, kui ostate mõne elulõngataime endalegi ja leiate neile koduaias esindusliku kasvukoha. Algul on istutatud taimeke väga habras. Kuid ka pärast paariaastast kasvatamist on mõni algaja elulõngasõber meie käest uurinud, mis ta valesti teeb. Oma aeda tahaks saada sama võimsaid elulõngu, kui on Roogoja talus.
Ilus tulemus mitme taimega
Võimalusi on mitu. Kuid kõige parema tulemuse annab see, kui istutate kohe alguses lähestikku mitu taime, jättes nende vaheks 50 cm. Ka looduses kasvavad elulõngaliigid ju koosluses teiste taimedega: ronivad mööda maapinda ja haaravad kinni puudest-põõsastest, et end nende toel kõrgemale ja päikesevalguse kätte upitada.
Elulõngaistik areneb täiskasvanud põõsaks viie-kuue aastaga. Iga suvega tuleb ikka paar vääti juurde. Seega − nii nagu roose, gladioole, iiriseid ja paljusid teisi lilli on ka elulõngu mõistlik kasvatada klumpidena.
Roogoja talu aias istutame sorte ikka vähemalt kahe-kolme kaupa. Soovitame septembri lõpus teha kahe taime vahele ka väikesed ca 5 cm sügavused kraavid, kuhu saab painutada elulõngade võrsed, millelt olete lehed enne eemaldanud. Kraavikesed katke seejärel mullaga. Kui talv on pehme ja ka õige sordi valik asjale kaasa aitab, täitub see vahemik järgmisel aastal uute taimedega. Nii on teil juba aasta pärast istutamist ühe hapra taime asemel kena väike põõsas.
Pange kokku mitu sorti
Julgustan teid proovima elulõngasortide koos kasvatamist. Nii tekitate endale kirju põõsa, mis õitseb eri värvi õitega.
Mitmesordilise elulõngapõõsa teevad huvitavaks sortide erinevad õitseajad. Näiteks kui istutada kokku sordid ’Piilu’ ja ’Ristimägi’, alustab esimesena ’Ristimägi’, pärast nädalast soleerida laskmist liitub temaga ’Piilu’. Koos õitsemine võib kesta terve kuu. Üksinduses võib seejärel õilmitseda ka ’Piilu’. Nii saate põõsa, kus õisi juuli lõpust kuni lumeni välja. Tihti küsitakse sellise jutu peale, et kas värvid aastate jooksul ei segune. Kuna aastast aastasse kasvavad mullast välja needsamad kaks taime ja Eestis suureõielise elulõnga seeme õues ei valmi, ei ole värvide segunemine kuidagi võimalik.
Eri sorte kokku sobitades peate lisaks õievärvidele jälgima ka taimede kasvutugevust. Muidu võib juhtuda, et tugevam võtab nõrgemalt ruumi ja jõu.
Elulõngade sortiment on väga suur ja igal sordil on oma iseloom. Taimede suurus sõltub ka kasvukohast ja aastast. Sageli näeme madalasse kasvurühma kuuluvat sorti ’Piilu’ 250 cm pikkusena.
Selles artiklis püüdsin jagada suureõielised elulõngad gruppidesse paljude aastate keskmiste kasvukõrguste järgi. Kirjude elulõngakoosluste kujundamisel soovitan kasutada samasse gruppi kuuluvaid sorte.
Meie tingimustes kasvab suurimaks põõsaks Fargesi elulõnga sort ’Paul Farges’. Tema õied on küll ainult 3−4cm läbimõõduga, efekti annab aga nende rohkus. Üheaastased kasvud võivad ulatuda 5−6 meetrini. Soojematel talvedel võivad need väädid ka talvituda ja see muudab taime veel suuremaks. Ajapikku võib juba üks taim ära katta väikese maja või püstkoja. Samuti sobib ta tugevamate piirete katmiseks.
Tugevakasvulised on ka siberi, alpi ja tanguutia elulõngad. Neid liike ja nende sorte saate kasvatada ka mõnele keskmise kasvuga õunapuule, pihlakale, kadakale, kuusele, elupuule vm suunatult.
Kõrged ja tugevad
Järgmise grupi moodustavad suureõielised jõulise kasvuga sordid. Siia kuuluvad kõige tumedamate õitega elulõng ’Romantika’, sinistes toonides ’Viola’ ja ’Semu’. Kõige kõrgem sinine elulõng meie aias on juba aastaid olnud ’Uno Kivistik’, kes sai nime oma aretaja auks. Tema õiteilu ulatub ligi 3,5 meetrini. Sort sobib hästi väravate kohale, varikäigu katteks ja sambana murusse.
Punastes toonides õitega on tugeva ja jõulise kasvuga sordid ’Vostok’, ’Jubileinõi 70’, ’Kommerei’. Valgetest suureõielistest sortidest soovitame tugevate, nagu vahast õiega sorti ’Huldiine’ ja valkjasroosakat ’Entelit’.
Hästi sobivad kokku ’Viola’ ja ’Jubileinõi 70’, ’Huldine’ ja ’Romantika’ ‚’Uno Kivistik’ ja ’Kommerei’.
Kõrgeid sorte kasvatades arvestage, et põõsast saaks vaadelda ka kaugemalt. Elulõng on nii kõrge, kui kõrge on tema toestus, seega saate kõiki neid tugevakasvulisi elulõngu kasvatada ka madalama, just teile sobiva kõrgusega toel. Põnevaid kooslusi annab luua pehkinud kännu ja puurondi, sammaldunud kivi, puit-, kivi- või võrkaiaga.
Kuna enamasti paiknevad õied siiski põõsa ülaosas, siis rohkema võrsete arvu korral võiks pooled võrsed umbes poole kõrguse pealt maa suunas tagasi keerata. Sedasi saavutate mulje, et õied algavad juba maapinnalt.
Tugevama kasvuga sorte sobib istutada teiste suuremate taimede lähedusse. Nende elavaks toestuseks võivad olla nii sirel kui ploomi- või õunapuu.
Keskmised ja madalad
Suureõieliste elulõngade keskmine kasv on meil u 180–200 cm. Sellise kõrguse juures jääb õitsemistsoon enam vähem inimese silmade kõrgusele.
Enamik keskmise kasvuga elulõngasorte õitseb rikkalikult, ka nende üksikõied on väga ilusad. Punase tooniga sortidest on väga kenad ’Rüütel’, ’Ville de Lyon’, ’Huvi’; roosadest sortidest ’Marmor’ ja ’Comdesse de Bouchaud’. Päris sinist elulõnga veel ei ole aretatud, saame rääkida ainult sinisest toonist. Head sinise õietooni ja keskmise kasvuga sordid on ’Jacmanii’, ’Minister’, ’Teksa’ , ’Negus’. ’Juuli’.
Valgetest sortidest sobiksid nende hulka ’Valge Daam’, ’Roko-Kolla’ ja meie kõige uuem sort ’Vetka’.
Selle kasvurühma sorte võiks kasvatada näiteks koos pojengide, pargirooside, enelate ja keskmist kasvu okaspuudega. Pärast pojengi või pargiroosi õitsemist saab elulõng kasutada toestuseks nende varsi-oksi ja põõsas kattub jälle õitega.
Natuke madalamasse suureõieliste elulõngade gruppi kuuluvate taimede kõrgus ulatub kuni 180 cm. Nõrgema kasvuga sortidel on tavaliselt ka väiksemad õied.
Need taimed sobivad väga hästi suurematesse pottidesse ja amplitesse. Kuid neid saab kasvatada madalal toestusel ka kiviktaimlates või lastes elulõngadel lausa maa peal roomata, sest nende õied on suunatud üles. Murus klumbina kasvades on elulõngad igast küljest hästi vaadeldavad.
Sellesse rühma kuuluvad meie kõige kuulsam roosakas sort ’Piilu’, lilla ’Miniseelik’, sinine ’Ristimägi’, ’Arabella’, valge ’Saalomon’ ja punane ’Rituaal’. Eriti hea tulemuse andis meie aias ’Piilu’ ja ’Ristimäe’ ühispõõsas roosipeenra keskel.
Päris madalasse kasvurühma kuuluvad kuni 1 m kõrgused elulõngad. Meie aias esindab seda rühma hüatsint-elulõng ’China Purple’. Tema madal põõsas ei vaja tuge, lisaväärtuseks on omapärased karuputke meenutavad ja veidi punakad lehed. Väikeste hüatsinti meenutavate õitega rõõmustab ta kasvatajat augusti lõpus. Samasse rühma kuuluvad ka madalad tervelehise elulõnga sordid ja hübriidid. Üks madalamaid on ’Hakuree’.
