Kuidas talvel linde ja metsloomi toita?


Rähn maiustab peki kallal.
Rähn maiustab peki kallal.Foto: Liisi Veske

Eestlane on ikka harjunud, et maja ümber sädistavad talvel tihased ja varblased. Selleks et neid sinna meelitada, tuleb välja panna lindudele meele-
pärast toitu.

Talvisest lisatoitmisest on suur abi neile lindudele, kes siia jäävad. Väga külmade ilmade korral suurendab inimese pakutu nii lindude kui ka metsloomade ellujäämisvõimalusi.

Kõige klassikalisem talvine linnutoit on pekk ja rasv, mis on energiarikas ja meelepärane tihastele, puukoristajale ja rähnidele. Peaaegu kõik linnud armastavad seemneid. Eelistatumad on päevalille-, kõrvitsa-, õuna-, seedermänni-, rapsi- ja linaseemned. Lindudele maitsevad ka pähklid. Tugeva nokaga seemnetoidulised linnud, nagu rohevint, talvike või varblane, söövad ka teravilja. Selleks sobivad näiteks kaerahelbed, hirss, tangud, tatar ja mais. Külmumise vältimiseks võib kuivtoitu immutada toiduõliga. Sügisel võiks lindude jaoks puude otsa ja alla jätta ka marju, õunu ja paradiisiõunu.

Lindudele pakutav toit peab olema maitsestamata ja naturaalne. Kindlasti ei sobi soolased ja vürtsikad toidud nagu leib, samuti sünteetiline rasv. Jälgida tuleks, et toit püsiks värske.

Seotud lood:

Toitmiseks vajaliku majakese saab osta või ise teha. Poodidest ja internetist on võimalik leida väga erineva suuruse, kuju ja ehitusega toidumajakesi ning söötureid. Ka isetegemine ei pruugi alati olla keeruline. Kõige lihtsama maja saab teha plastpudelist või piimapakist, lõigates sellesse paraja suurusega avad. Kenam näeb välja puidust või vineerist valmistatud toidumaja.

Lindude toidulaua
saab ise katta

Pekipala lindudele saab ka ise teha. Selleks tuleb paraja suurusega tükk kamaraga pekki riputada nööri või traadi otsa. Traadi kasutamisel ei tohiks see olla sellisest materjalist, mis külmas rabedaks muutub ja tuule käes edasi-tagasi liikudes puruneb. Kui pekitükk ei tundu silmale ilus vaadata, võib teha tihasekella. Vaja läheb madalamat plasttopsi või konservikarpi, mille põhja tuleb teha kinnitus selle riputamiseks. Sulatage rasv ja valage karpi. Laske sel hanguda. Rasva hulka võib segada ka näiteks kaerahelbeid.

Söötmist võiks alustada siis, kui päevane külm on kestnud juba mitu nädalat. Esialgu võib piirduda väiksemate kogustega. Toita ei tohiks liiga vara, kuna see meelitab jääma ka neid linde, kes peaksid ära lendama. Kui alustada, tuleb seda jätkata kevadeni. Kindlasti ei tohi söötmist katkestada järsku, seda eriti lumerohkel ja külmal talveajal. Lõpetamiseks tuleb koguseid mõne nädala jooksul vaikselt vähendada. Esimese kevadise sulaga ei tohi lisatoitmist kohe lõpetada, samuti tuleks uuesti alustada, kui külm või lumi peaksid naasma. Kindlasti ei vaja linnud meie abi enam aprillis.

Ka metsloomad võivad inimese abi vajada

Lindudele suupärase pakkumine on väga levinud, metsloomade puhul tehakse seda harvem. Talvel võib mõningatele metsloomadele lisaks looduses leiduvale pakkuda ka lisatoitmist. Leebete ilmadega lumevaesel talvel saavad loomad loodusliku toiduga üldjuhul kenasti hakkama. Inimese abi vajavad nad eelkõige paksu lumikatte ja suurte külmakraadide korral. Levinud on metskitsede, harvem ka hirvede söötmine.

Kõige lihtsam on metskitsedele ja hirvedele anda kuiva heina. Hein peab olema kvaliteetne, et neile kasu asemel mitte kahju teha. Jälgige, et hein ei oleks kuivatamise või hoiustamise käigus läinud hallitama. Metskitsedele ja hirvedele sobivad hästi ka söödavihad. Vihtasid võib teha nõgestest, lehtpuude okstest, vaarikavartest – põhiline, et taimed ei oleks mürgised ega kemikaalidega töödeldud. Vihad tuleks teha enne jaanipäeva ning säilitada talveni kuiva liikuva õhuga kohas.

Loe veel

Umbes ühe kolmandiku jagu võib kitsedele anda märga sööta, milleks on juurviljad, õunad või kvaliteetne silo. Kindlasti tuleb jälgida, et umbes kaks kolmandikku metskitsede toidulauast moodustaks kuiv sööt ehk hein ja vihad. Liiga suures koguses märga sööta rikub ära seedimise ja halvimal juhul viib loomade surmani. Lisakas tuleks söödaplatsile panna lakukivi, mille abil saavad metsloomad leevendust mineraalainete puudusele. Metsloomadele mõeldud lakukivid kannatavad temperatuurikõikumisi ja sademeid.

Kui metsloomad
vajavad lisatoitu

Lisasööta tuleks metsa viia ainult raskete oludega talvedel, kuna söödaplatsidele võib koguneda lisaks meie soovitud loomadele ka kiskjaid. Sealse tiheda asustuse tõttu on saak kergesti tabatav ja murda võidakse rohkem kui eluks vajalik. Lisaks võivad suure asustustiheduse tõttu hakata levima haigused ja parasiidid. Kui toit ei ole piisavalt kvaliteetne, võib loomade seedimine saada kahjustatud.

Metsloomade söötmine on üsna riskantne ja seda valesti tehes võib kahju olla rohkem kui kasu. Kui külmal talvel söötmisega algust tehakse, tuleb seda teha järjepidevalt, kuni looduses on jälle piisavalt toitu. Loomadel tekib harjumus ja ootus, ning järsk toidunappus võib saada saatuslikuks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare