Kuidas teha üks korralik vaarikapeenar?


MARJAD
Vaarikad.Foto: Karin Kaljuläte

Erinevaid marjapõõsaid ja viljapuid võib istutada ka sügisel - nii ka vaarikaid. Just praegu oleks hea aeg planeerida uueks vaarikapeenraks kohta ja uurida sortide omadusi, et siis varsti tegutsema hakata.

Vaarikataimede saagikus ja marjade kvaliteet oleneb väga palju kasvukohast.

Vaarikas armastab valgust ning seetõttu vajab arenemiseks ja kasvamiseks otsest päikesepaistet. Seega ei tohi vaarikaid paigutada teiste kultuuride varju. Kasvukoht peab olema kaitstud ka külmade tuulte eest, mis pidurdavad kasvamist ja arengut.

Vaarikataimele meeldib ka rammus muld ja piisavalt toitaineid. Peenart luues on juba mõistlik selle põhja umbes 25 cm sügavusele laotada korralik mullaga segatud kiht kõdusõnnikut. Sügisese istutuse puhul tuleks see katta veel värske mullaga, et taimejuured sellega kohe otseselt koikku ei puutuks, vaid areneksid selleni alles kevadel. Taimed on mõistlik mulda panna vähemalt 50 sentimeetriste vahedega ning luua kohe ka võimalus neid vajadusel toestada.

Niiskusepuuduse suhtes on vaarikas väga tundlik. Ka väike kuivamine mõjutab marjasaaki märgatavalt. Samuti ei taha taimed edeneda liigniiskes pinnases.

Lisaks eelnevale soovitatakse vaarikapeenar alati umbrohust puhas hoida ning kasutada multšiks lehtpuuu jämedamat saepuru või -laastu.

Vaarikataimele meeldib korralikult kobestatud muld, seetõttu tuleks peenrapõhi üles harida vähemalt 40 sentimeetri sügavuselt. Ka hiljem, kasvuajal on hea taimede ümbrust vahetevahel sügavamalt kobestada, näiteks rohimise käigus. Et taimed jäävad pikaks ajaks ühte kohta, ei tohi unustada lisaväetamist: orgaanilise kompostiga kevadel ja suvel ning mineraalse sügisväetisega septembri alguses.