VÄINO PALLUM

Pahk-kiduuss ehk pahknematood

Pahk-kiduussi tõrjel on ülioluline profülaktika. Selle esimene nõue on vältida nakkuskahtlasi taimi ning neid ei tohi tuua oma kasvuhoonesse. Enne kasvukohale istutamist aga uurige istikute juuri. Vähimagi kahtluse korral hävitage nakkustunnustega taim – põletage või matke sügavasse auku.

Juba kasvama pandud taimede nakkustunnuse ilmnemisel kõrvaldage need koos nakkuskollet ümbritseva mullaga ja hävitage. Kastke mulda tühemike kohal (kollet) ammooniumsulfaadi 30% lahusega.

Hoidke kasvuhoone puhas, olge järjekindel ja suhtuge sellesse põhimõttesse rangelt. Nii saate ära hoida pahareti vastsete ja munade levikut mulla, mõne muu kasvu-substraadi, pottide ja töövahenditega. Ohu korral steriliseerige need kõik kuuma auruga. Substraadi aurutamisel peab temperatuur olema 30 cm sügavusel 90–95° ja püsima sellisel kuumusel vähemalt 15–20 minutit.

Kasvuajal kastke kurgi- ja tomatitaimi nakkuse ennetamiseks mädarõika 10% tõmmisega. Tehke seda vähemalt kolm-neli korda. Pärast saagi koristamist kasvuperioodi lõpul eemaldage kasvuhoonest saastuskahtlusega muld.

Seejärel kastke kasvuhoone põhja ammooniumsulfaadi 30% lahusega. Võimaliku saasteleviku korral kasvatage aedvilju kilekonteinerites. Ulatusliku pahk-kiduussi kolde tekkimisel lõigake maha taimevarred ja laske mullal täielikult läbi kuivada.

Kapsanuuter ja kapsa juure-peitkärsakas

Kapsanuutri tõrjeks kasvatage istikuid haigusvabal värskel mullal ning vältige ristõieliste köögiviljade ja muude ristõieliste taimede kasvatamist samas kohas enne viit kuni seitset aastat. Saastekahtlusega mulda andke lupja 1–1,5 kg/m².

Istutamise eel praakige välja kõik kahtlaste juurtega taimed. Kapsa ja kaalika istutusauke kastke lubjapiimaga, 8–10 kg lupja
100 l vee kohta. Istutamisel kastke taimi Thiovit Jeti suspensiooniga (40–50 g/10 l).

Nii kui märkate haigestunud taime, kõrvaldage see ja põletage. Teisi kasvavaid taimi kastke, andke pealtväetisi ja mullake hoolikalt, et stimuleerida neil uute kõrvaljuurte arengut.

Pärast saagikoristust ärge jätke juurikaid põllule mädanema. Orgaaniline väetis andke juba kapsa eelkultuurile, et ergutada nuutrieoseid enneaegselt idanema.

Kapsa juure-peitkärsaka tekitatud pahkades on alati uurded, mille järgi saab eristada kahjurit hulga ohtlikumast kapsanuutrist. Kahjustuse vältimiseks kasvatage kapsast tuultele avatud kohas. Taimed aga istutage sügavale mulda. Pritsige taimi Actara 25 WGga (2–3 g/10 l).

Pahad aspari ja teiste lillede juurekaelal

Aspari ja teiste lillede juurekaelale ning vartele ilmunud pahkade korral lõigake nakatunud võrsed varrealuselt maha või hävitage kogu taim. Hooldamisel kasutatud lõikeriistu (kääre, nuge) desinfitseerige pärast iga lille lõikamist piirituses, et takistada bakterite edasikandmist.

Vaarika-pahksääsk ja roosi-pahkvaablane

Nende kahjurite tegevuse avastamisel lõigake pahkadega oksad kohe välja ja põletage. Sügisel lõigake välja kõik viljakandnud vaarikavarred.

Pirni- ja ploomipuu pahklestad

Pritsige ploomi- ja pirnipuid lehepungade paisumise ajal Karate Zenoniga, Karate 5 ECga (6 ml/10 l), Fastac 50ga(8–10 ml/10 l) või Mavrik 2Figa (6–8 ml/10 l).

Pritsimist korrake kohe pärast õitsemist. Esimeste kahjustatud lehtede märkamisel korjake need puult ja põletage.

NB! Sõstra-pahklesta tõrjest oli juttu 22. märtsi TTs nr 12.