Kuidas vabaneda köögiviljade säilitushaigustest?

Et köögivilju jaguks ka talve teise poolde, tuleb varud üle vaadata – ega ole pika talve jooksul tekkinud suuremaid haiguskoldeid, mis võivad nakatada ka terveid juurikaid.

Köögiviljade haigestumine keldris sõltub väga palju taime kasvutingimustest – toitumisest, veest ja valgusest. Samuti on oluline jälgida külvi- ja koristusaega. Porgandid, mis on saanud piisavalt kaalium- ja fosforväetist, säilivad hästi, seevastu vaid lämmastikku saanud porgandid on haigustele vägagi vastuvõtlikud.

Köögiviljade hea säilimise aluseks on nende õigeaegne koristamine. Kindlasti tuleb vältida mehaanilisi vigastusi. Vigastatud viljad tuleks tõsta eraldi ning esmajärjekorras ära tarvitada. Ülevalminud ning ka pooltoored viljad ei säili samuti hästi.

Hallitus sibulal ja küüslaugul

Sibulat ohustab kõige enam hahkhallitus (Botrytis spp), millesse nakatumist soodustavad niiskus ja kõrge temperatuur. Nakkus saab alguse juba põllul, kus see levib haigelt sibulalt tervetele. Samuti ohustab see sibulaid, mis on saanud pisut külma. Seetõttu tulebki säilitada vaid terveid sibulaid.

Kahjustatud sibulate pinnal on märgata hallikat või musta kirmet ning tugeva nakkuse korral hakkavad nad mädanema. Hahkhallitus võib kujuneda saatuslikuks ka kapsale, enamasti saab nakkus alguse juba kasvuperioodil. Keldris hoiustamisel nakatunud kude tumeneb, mädaneb ning lõpuks ka laguneb. Haigus levib kiiresti.

Küüslaugul esineb rohehallitust (Penicillium spp), mille algstaadiumis küüslauguküüned närtsivad ja muutuvad pehmeks. Koore all on märgata kollakaid plekke, haiguse süvenedes levib see ka sisemusse. Selline küüslauk on seest pruunikas ning hallituskirmega kaetud, tervetega võrreldes kergem. Haigust aitab vältida küüslaugu kiire kuivatamine pärast koristust.

Porgandil mitu kahjustajat

Baktermädanik (Erwinia carotovora) ohustab eelkõige porgandit. Mädanikukohad on vesised, pruunikad, limased, iseloomulik on halb lõhn. Levib keldris tervete juurikate kokkupuutel haigetega. Arengut soodustab õhuniiskus üle 90% ning temperatuur üle 10 kraadi. Enim on ohustatud köögiviljad, mis kasvanud savikal maal ning vihmaga koristatud, sest enamasti jääb neile ümber mullakiht, kus võibki haigus pesitseda. Pärast mädakolde avastamist tuleb köögiviljad kohe sorteerida, sest tõbi võib väga lühikese ajaga hävitada suurema osa saagist. Koristamisel vältige muljumist ja lööke.

Valgemädaniku (Sclerotinia sclerotiorum) korral on porgandi juurekael kaetud valge vatitaolise kirmega, milles võib märgata musti seenemügaraid. Haige koht on tumenenud, muutub vesiseks ning laguneb. Seeneniidistik levib haigetelt porganditelt tervetele väga kiiresti. Hoidlasse satub seen mullaosakestega. Saastunud materjali ei maksa viia põllule, kus kasvatate köögivilju, samuti ei tohiks seda viia komposti. Säilitage porgandeid madalal temperatuuril ning sorteerige regulaarselt.

Mustmädanik (Alternaria radiciana) algab porgandijuurika tipust, kus on märgata kuivi musti sissevajunud laike, haigestunud kohad kõdunevad sõmerjalt. Haiguse vältimiseks kasvatage haiguskindlaid sorte. Parim kasvukoht on hästi õhustatud ning kasta tuleks võimalusel hommikul, et lehestik jõuaks päeval ära kuivada ning haigusel ei oleks võimalik levida.