Kuidas valida endale sobiv murutraktor?

Eestimaalane oma iseloomult on selline tüüpiline privaatsuseihkaja, mistõttu ostetakse suuremaid krunte suuremate muruplatsidega. Loomulikult on võimalik muruplatse pügada käsiniidukiga, kuid platsidel alates 2000 ruutmeetrist oleks otstarbekas selle töö tarbeks muretseda hoopis traktor.

Milline niidumasin endale valida, sellise küsimusega puutub kokku varem või hiljem iga krundiomanik, kellele isikliku haljasala välimus korda läheb.

Millise töö tegemiseks on murutraktor loodud? Nagu nimetus viitab, on tegu muru niitmiseks mõeldud seadmega, tihti aga soovivad maaomanikud anda kultuursemat välimust senisele heinamaale: niita maha nabakõrguseni kasvanud taimestikku. Kindlasti pole klassikaline murutraktor sel juhul õige tööriist. Esimese niidu teostamiseks tuleks pigem kasutada trimmerit, rohulõikurit või lattniidukit. Samuti pole niidumasinad loodud maapinna ebatasasuste või mutimullahunnikute tasandamiseks. Selleks otstarbeks kasutame ikka labidat või buldooserit.

Mida pidada silmas murutraktori soetamisel? Tavaliselt vaatavad kliendid esimese hooga masina tehnilisi näitajaid: kui suur on niidumasina töölaius ning kui võimas mootor. Loomulikult võimaldab suurem töölaius niitmise kiiremini lõpule viia, kuid suuremad gabariidid mõjutavad niidumasina manööverdusvõimet. Mõtekas oleks enne seadme soetamist üle mõõta oma kuuriukse laius, et traktor ikka sinna sisse mahuks.

Koduaias kasutatavate murutraktorite mootorivõimsused varieeruvad vahemikus kuuest paarikümne hobujõuni ja rusikareegliks on siin - mida suurem niidulaius, seda võimsam mootor. Tihti naljatatakse, et vanasti saadi kõik põllutööd ühe hobusega tehtud, milleks niitmisel siis rohkem rammu vaja on? Võimsate mootorite eelis tuleb välja just tiheda ja suhteliselt kõrge muru multsimisel, kuna lisaks muru läbilõikamisele peab niidutera niidetu mitmeid kordi läbi lõikama ja sellise hekseldamise teostamiseks kuluvad lisahobujõud marjaks ära. Sama kehtib ka niidetud rohukogumisvarustusega seadmete puhul, kus pöörlevate niiduterade ülesandeks on tekitada piisav õhuvoog niidetu kogumiskotti transportimiseks.

Traktoriomanike arvates on olulisimaks kasutusmugavuse näitajaks siiski kasutatava jõuülekande tüüp. Nii nagu autode puhul, kasutatakse ka siin klassikaliselt kaht lahendust: manuaalset käigukasti ja automaatülekannet. Esimese puhul on võimalik vastavalt teostatavale tööoperatsioonile valida sobiv liikumiskiirus astmeliselt. Odavamate lahenduste puhul, kus sidur puudub, tuleb liikumiskiiruse muutmiseks traktori liikumine täielikult peatada. Automaatülekande puhul saab töötamise ajal liikumist katkestamata kangi või pedaali liigutades sobivat töötempot valida, selline moodus muudab niitmise sujuvaks ja lihtsalt kontrollitavaks.

Manööverdusvõimelisus muutub eriti oluliseks niitmisel ümber puude ja põõsaste, samuti manööverdamisel aianurkades ja ehitiste vahel. Ühe või teise traktori manööverdusvõimelisusest annab aimu väärtus, mis tähistab pöörderaadiuse suurust. Murutraktoritel jääb see vahemikku 40-60 sentimeetrit ja seade on seda manööverdusvõimelisem, mida väiksem see number on. Piltlikult näitlikustades annab tehnilises kirjelduses pöörderaadiuse näitaja taha kirjutatud number meile selle ringi raadiuse, mis jääb traktori tagarattast maapinnale sõites täielikult väljakeeratud rooliga.

Erilised manööverdusvirtuoosid on aga niinimetatud 0-pöörderaadiusega traktorid, millede juhtrataste pööramine ja vedavate rataste vastassuunaline pöörlemine on nutikalt sünkroniseeritud ja kokkuvõttes teeb võimalikuks traktoriga ühe koha peal ringi keerata. Kasutajad väidavad, et tänu kiirele ja täpsele manööverdamisele on nad võimelised sellist tehnikat kasutades kokku hoidma kuni kolmandiku niitmisele kuluvast ajast. Valikut on igale maitsele, kuna selliseid kohapeal ümberpööravaid masinaid on loodud nii klassikalise traktori-, raideri- või  kangidega juhitava murutraktori välimusega.

Niitja seisukohalt pole väheoluline ka traktori võimekus tulla toime erinevate niitmisvõimalustega. Vastavalt muru kasvufaasile on tuleks erineval ajal kasutada erinevaid niitmisviise, seetõttu eeldavad kasutajad traktoritega töötamisel ka sellekohast paindlikkust. Klassikaliselt on levinud 3 erinevat niitmismoodust, seega oleks mõttekas seadme valimisel jälgida, kas valitud seade ka seda kõike suuteline tegema on.

1. Vaalu niitmine. Kasutatakse suurte alade kiireks niitmiseks, aga ka siis, kui muru niitmisele on pikem vahe sisse jäänud ning seetõttu on vaja ülekasvanud materjali järk-järgult maha niita. Moodus annab suure tootlikkuse, kuid vaalu paisatav rohumass pole ärakuivanuna just ilusaim vaatepilt.
   
2. Multsimine. Selle niitmisviisi juures on niiduseadme väljaviskeava suletud ja mahalõigatud rohulibled peenestatakse silmale märkamatuteks osadeks ja jäetakse maapinnale. Kuna rohulibled on endasse kogunud mikroelemente ning niiskust, siis sel moel saame muru ise väetada ning tekitada maapinnale niiske kattekihi. Viimase on eriti kasulik just kuival aastaajal, mil selline niiske kate kaitseb rohujuuri ärakuivamise eest. Multsikatet on võimalik paljudele traktoritele lisavarustusena juurde muretseda.
   
3. Kogumine. Siin kogutakse niidetud materjal kogumiskotti. Kuna pöörlevad niiduterad tekitavad lõikeseadme all märkimisväärse hõrenduse, eemaldatakse seda meetodit kasutades maapinnalt ka muu sodi, käbid, okkad, peened oksaraod ja muu sarnane materjal, saades ideaalselt puhta maapinna. Samuti on kogujaga niidumasinat paslik kasutada sügiseti mahalangenud kuivade lehtede kokkuriisumiseks. Efekt on siin kahekordne: võrreldes tavalise riisumisega teostame töö kiiremini ning kuna terad purustavad ka lehed, siis on utiliseeritava materjali maht väiksem.

Parima töö teevad muidugi integreeritud koguriga seadmed, kus niidetu liigub mööda lühikest kanalit otsejoones kogurisse. Kuid väiksemate pindade hooldamiseks saab mitmetele standardis vaalu niitvatele masinatele külge ühendada kogumiskoti.

Kogumise puhul tuleb meeles pidada, et paarituhande ruutmeetri suuruselt platsil võib muru soodsal kasvuperioodil igal niitmiskorral koguneda pea tuhatkond liitrit niitmisjäänuseid, mis on vaja kuhugi komposteerida või utiliseerida.

Laia lisavarustuse valiku ja tarvikute abil on võimalik masina kasutusala veelgi laiendada. Traktoritele saab talveperioodiks ette ühendada lumesaha või -freesi, millega talveperioodil on hõlbus värskelt mahasadanud lund eemaldada. Kindlasti tuleb talvevarustust kasutades vedavatele ratastele panna peale lumeketid, mis vähendavad  rataste läbilibisemist. Enamkasutatavast järelveetavast lisavarustusest tooks esile järelhaagise, millega suurematel kruntidel mugav mulda, puid või mõnd muud materjali ringi transportida. Samuti on üha enam populaarsust võitmas järelveetavad muruluuad, mururullid, väetisepuisturid ja täkestid maapinna hooldamiseks ning akutoitel pritsid suuremates viljapuuaedades tõrje teostamiseks.