Kuidas valida toataimedele väetist
Kas universaalse täisväetisega võib väetada ka happelist mulda vajavaid toataimi? Või tuleb soetada iga taimerühma jaoks – tsitruselised, gesneerialised, toapuud, sõnajalad, orhideed jne – eriväetis?
Universaalväetis sobib, nagu nimigi ütleb, pea kõigile toalilledele. See on välja töötatud nõrgalt happelises keskkonnas kasvavate ja keskmise toitainetevajadusega liikidele. Universaalväetise kasutamine eeldab taimede tundmist: seda, kes kasvab aeglaselt, tuleb väetada harvem ja lahjema lahusega.
Eriväetised arvestavad rohkem mingi kindla taimerühma vajadustega. On olemas väiksema lämmastikusisaldusega väetised sukulentidele (müüakse kaktuseväetise nime all) ja bonsaidele; õitsemist soodustavad ja lehtede värvikirkust hoidvad väetised jne. Happelembeste taimede puhul on tähtis kasvusubstraadi õige happesus, sest sellest sõltub toiteelementide omastamine. Näiteks on happelisest mullast raskem kätte saada metallilisi elemente. Tootjad on seda väetise valmistamisel arvestanud.
Kindlasti ei ole vaja osta igale kodus olevale lillele eraldi väetist. Moodsad universaalväetised tagavad nii rikkaliku õitsemise kui ka ilusa lehevärvi. Kui kodus on peamiselt lehtdekoratiivsed taimed, piisab küll universaalväetisest, kuid osta võib ka lehtdekoratiivsetele mõeldud väetist. Palmiväetis sobib ka kõikidele teistele leheiludustele.
Happelembesemate taime hulka kuuluvad tsitruselised, flamingolilled, fuksiad, säntpooliad, asalead, kameeliad, toasõnajalad jt. Võite varuda iga rühma jaoks vastava eriväetise, kuid hea tulemuse saate ka siis, kui kasutate vaid ühte.
Toalillede populaarsuse edetabelit juhivad praegu orhideed. Neid pole soovitatav väetada universaalväetisega. Tehke lisakulutus ja ostke orhideeväetis. Mina kastan ja väetan oma orhideesid n-ö uputades. Allesjäänud väetisevee saavad endale väiksema toitainetevajadusega lehtkaktused, mõned okkalised kerad, draakonipuud, sõnajalad jt, kes armastavad samuti happelisemat kasvukeskkonda.
Igas poes ei pruugi orhideeväetist müügil olla. Mis veel sobiks?
Alati võib anda orhideedele kaktuseväetist, kuna see sisaldab vähe vegetatiivset kasvu soodustavat lämmastikku. Kaktuseväetis sobib loomulikult ka kõigile teistele sukulentidele: padilehikutele, aaloedele, soomuslehikutele, havortiatele, gasteeriatele, kalanhoedele, portulak-turdlehele, piimalilledele, aga ka käänd-noliinale, havisabale, tääkliiliale ja sulgvõhale.
Bonsaid on samuti väga populaarsed, spetsiaalset bonsaiväetist ei tarvitse aga alati poes olla. Millega asendada?
Siingi aitab hädast välja kaktuseväetis.
Millal alustada kevadel väetamist?
Siis, kui märkate, et taim hakkab uusi võrseid ajama. Kui teda pole talve jooksul väetatud, soovitan mulla enne korralikult märjaks kasta ja alles mõne tunni pärast anda väetiselahust. Esimestel kordadel kasutage vaid poolt soovituslikust normist. See on nii nagu pärast paastu: ei maksa kohe alustada sealiha ja hapukapsaga.
Osa toataimi tuleb kevadel ümber istutada. Millal võib hakata ümberistutatud taimi väetama?
Soovitan soojalt: enne kui hakkate taime ümber istutama, andke talle väetisega hea kasvuhoog, siis on ta tugevam ja elab muudatuse kergemini üle. Kui panite istutades taime uude potti terve mullapalliga, võib kohe lisada kastmisveele väetist. Väetiselahust valage alati vaid niiskesse mulda!
Kui juuri tuli aga kärpida või istutasite eelnevalt jagatud taime, siis hakake väetama umbes kuu aja pärast, mil taim on juurdunud. Esimestel kordadel kasutage lahjemat lahust. Mullasegudele on tavaliselt lisatud 1–2 kuu varu toitaineid. Pikatoimelised väetised segage mulda juba istutamise ajal, sest võtab veidi aega, enne kui toitained neist väljuma hakkavad.
Moodsate kvaliteetsete lilleväetiste pakenditel on kirjas, et väetis ei sisalda kloori. Miks on vaja seda rõhutada? Miks on kloor halb?
Taim vajab kloori väga vähe. Kloor uhutakse mullast kergesti välja, aga kuna see on negatiivne ioon, võtab ta endaga kaasa positiivseid ioone, põhiliselt kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ja naatriumi, mis on vajalikud taimetoitelemendid. Kaaliumväetise tooraine sisaldab alati kloori. Selle eemaldamine maksab ning sellepärast ongi kloorivabad väetised kallimad, aga ka paremad. Väetise teeb kallimaks ka raskmetallide eemaldamine, mida tooraine sisaldab.
Artikkel ilmus ajakirja Maakodu veebruari numbris.
