Lehtede kompostimisel on tulemuseks kergelt happelise reaktsiooniga ning suurepärase struktuuriga lehekompost. See sobib nii multšiks kui ka igasugustesse mullasegudesse. Arvestage aga seda, et täiesti lagunenud kasutuskõlbliku lehemulla saate alles 8 kuu kuni aasta pärast.

Mida peenema struktuuriga on lehed, seda kiiremini nad kõdunevad. Kõige kiiremini saate komposti, kui lehed enne kompostimist purustate.

Keeruline lugu on tamme- ja pöögilehtedega. Need on tugevad ning võivad kõduneda isegi kaks aastat. Seetõttu riisuge tammelehed eraldi hunnikusse ning pruukige talvekattena. Kuivadest lehtedest paremat soojustust on raske leida.

Kui kardate, et tammelehtedega kaetud peenardes hakkavad tegutsema hiired, laotage maapinnale esmalt okkalised kuuseoksad ning sellele kiht lehti. Paha ei tee ka mõned taimede vahele peidetud mürkhõrgutised.

Lehekihi võite katta tõrvapapi või vineeriga, siis ei pääse niiskus leheteki sisse. Õhk peab pääsema katte alla, muidu võivad hakata levima seenhaigused.

Lehtedega saab katta ka külmaõrnu põõsaid. Tehke nende ümber kanavõrgust piire ning täitke võrgu sisemus kuivade lehtedega. Kui tammelehti kusagilt võtta pole, ajavad asja muidugi ära ka muud lehed.

Kokkuriisutud lehtede kasutamiseks on veel üks hea võimalus: nendega saab täita talveks tühjaks lastud betoonbasseine. Kuiv lehekiht imeb talve jooksul basseini sattuva sulavee enesesse ega lase jääl betooni lõhki suruda.