Kuke-korallpuu - Argentina rahvuslill ja kiretekitaja
Suvel sattusin Zürichi botaanikaaeda ajal, mil oma kauneid põnevaid õisi näitas kuke-korallpuu (Eryhhrina crista-calli).
Needsamad õied on Lõuna-Ameerika lõunaosas, Andide ja Atlandi ookeani vahel asetseva riigi – Argentiina - rahvuslilleks. Tegemist on liblikõieliste sugukonda kuuluva, 5-8 m kõrguse laiavõralise heitlehise puuga.
Taime ladinakeelne epiteet crista-calli tähendab kukeharja – dekoratiivsed õied meenutavad tõepoolest kukeharja või liblikat.
Kuke-korallpuu õisikuis painevad õied on punased, punased on ka viljades paiknevad seemned. Ohtralt nektarit sisaldavad õied meelitavad ligi koolibrisid. Viljad on 3-4 cm pikkused kaunad, milles asuvad silindrikujulised seemned meenutavad veidi kastaneid.
Argentiina rahvuslilleks sai kuke-korallpuu 2. detsembril 1942. Looduslikult kasvab ta Argentinas, Uruguais, Brasiilias ja Paraguais. Enamasti palistab ta galeriipuuna veekogude kaldaid, kuid teda kohtab ka mujal niiske pinnasega aladel ja isegi soodes.
Taime viljad on narkootilise ja lahtistava toimega. Viljades leiduvaid seemneid nn punaseid ube kasutasid preestrid abivahendina ennustamise juures. Seemned olid tuntud kui jõulised kiretekitajad, neist valmistati kurikuulsat naiste joovastust. Piisas vaid 2-3 oast, kui naised kaotasid täielikult kontrolli ja head kombed.
Seemnetest valmistatud kaelakeedel oli oma kindel tähendus – naised kannavad seda kaelakeed, kui otsivad armastajat. Kaelakee on kui märk valmisolekust laskuda meelelistesse naudingutesse.
Kuke-korallpuu puit on poorne ja kerge, sellest valmistatakse mudelllennukeid, veesõidukeid, mesilastarusid ning amulette. Sobiva kliimaga (troopilistel aladel) piirkondade haljastuses on kuke-korallpuu väga hinnatud nii kaunite õite kui varjuandvuse tõttu. Parasvöötme aladel kasvatatakse teda potitaimena.
Allikas: Maailma rahvustaimed, Maalehe Raamat, 2008
