Kuldlauk on madalakasvuline, taime kõrguseks jääb umbes 20 cm. Tema püstised lehed on sinakasrohelised. Tähtjad, kuldkollased õied on koondunud kuni 40 õielistesse sarikõisikutesse, millede läbimõõt võib olla kuni 7 cm. Keraja sibula läbimõõt on umbes 2 cm.

Oma säravkollaseid õisi näitab kuldlauk juuni keskpaigast kuni juuli keskpaigani. Õitsemisaja algus ja kestvus sõltuvad sel perioodil valitsevatest ilmadest. Kui on soe ja kuivapoolne, alustab taim õitsemist varakult ning õitseaeg jääb lühemaks.

Vähenõudliku taimena pole kuldlaugu kasvatamine raske. Kasvukoht võib olla nii päikeseline kui poolvarjus. Päikselisel kohal kasvatades jälgida vaid, et sademetevaesel ajal saaksid taimed regulaarselt kastetud. Liiga kuivas mullas närbuvad ja koltuvad lehed ruttu ning õieilu jääb kasinaks. Kasvukoha muld võiks olla kerge, keskmise toitainetesisaldusega ja vett hästiläbilaskev.
Väetamisega ei maksa üle pingutada, piisab, kui kevadel-sügisel lisada peenrasse sõelutud kompostimulda. Talvekate pole oluline, kuna sibulad talvituvad võrdlemisi hästi. Kehvapoolne, kui mitte öelda halb on talvitumine juhul, kui taimed on istutatud mulda, kuhu kevadel ja sügisel kogunevad sademeteveed.

Kui kuldlaugu puhmik on liiga laiaks kasvanud ja õitsemine kasinaks muutunud, on paras aeg taimi ümber istutada. Üldjuhul tulekski ümberistutamist ette võtta umbes 3-4 aasta tagant. Istutamiseks on parim aeg sügis, aga õnnestub ka, kui seda teha varakevadel. Sibulad on paras istutada umbes 10 cm sügavusele.

Kuldlauke võib kasvatata nii kiviktaimlas kui püsikupeenrais kuhu nad istutatakse kas rühmadena (jälgida vaid, et kaunite õitega taimed ei jääks kõrgekasvuliste taimede varju) või peenra ääristajaina. Peenra ääristajaina kasutades võiks koltunud lehtede hilisemaks varjamiseks istutada taimede vahele mõned lopsakad suvelilled.

Vaatamata oma väheldasele kasvule ja iseloomulikule küüslaugu lõhnale on kuldlauk ka hea lõikelill. Vaasi lõikamiseks on parim aeg siis, kui umbes pooled õitest on avanenud.