Kumb on suurem tont, kas lehemädanik või keemia?

 (3)
Maitsvad kartulid oma peenramaalt Mall Värva

Kui on võimalik, kasvatage oma söögikartul ise. Ainult nii võite kindel olla, mida sööte.

Igal suvel kerkib päevakorrale kartuli-lehemädanik ja selle tõrjumine. Peaaegu üldse ei räägita aga sellest, kas ja kui kahjulik on ikkagi keemiliste vahenditega pritsitud kartuli söömine.

Mõistan suurtootjaid, kes peavad oma kartulikasvatuses tehtud kulude katteks saama võimalikult korraliku saagi. Kindlasti kuulub siia ka lehemädaniku korduv tõrje. Küsitav on aga soovitus väikepõllupidajatele samal moel toimida. Õieti teeb see lausa murelikuks. Kõik pole ju läbinud nõutavat taimekaitsekoolitust, aga mürgid on nii ehk naa ikka kättesaadavad. Tean juhtumeid, kus väikesel põllul on kartulitaimi pritsi puudumisel kastekannust mürgiga kastetud.

Olen lehemädaniku teemal arutlenud mitme tuttavaga, kes on kartulit oma tarbeks aastaid kasvatanud. Keegi neist oma põlde kemikaalidega pritsinud ei ole ega kavatse seda ka teha. Keegi meist pole kartuli-lehemädaniku tõttu ka saagist ilma jäänud. On olnud küll üksikud aastaid, kus lehemädanik lööbib tavatult vara, enne kartuli õitsemist – siis on tõepoolest saak tunduvalt väiksem olnud. Nii on mõnel harval suvel juhtunud.

Kartul varakult mulda

Kui kevadel kartul ikkagi normaalsel ajal, vähemalt mai keskpaigaks mulda saab, jõuab ta lehemädaniku lööbimise ajaks ära õitseda. Nii ka tänavu. Minu põllul olid kõik sordid ära õitsenud, kui lehemädanik augusti esimesel nädalal kohale jõudis.

Huvitav oli jälgida, milline sort kõige haavatavamaks ja milline kõige vapramaks osutus. Kõigepealt andis alla ‘Bellefleure’, siis ‘Arielle’ ja ‘Väike verev’. Tugevaim oli ‘Teele’ ja siis ‘Jõgeva kollane’. Samas olid nad kõik jõudnud oma mugulad alla kasvatada. Parim oli jällegi ‘Teele’, millel pesas keskmiselt kümme täiskasvanud mugulat, mitmel isegi 15, ja kõik suured. Ka ‘Bellefleuril’ on 8–10 kartulit pesas, väikesi peaaegu polegi. ‘Teele’ mugulatel on isegi koor kinni, ‘Bellefleuril’ veel korvis pesemise-sakutamise järel koor narmendamas.

Varred on praegu veel tugevad ja krõmpsud, neist saavad mugulad valmimiseks vajaliku jõu. Põld lõhnab juba kartulivõtmise aja moodi.

Kartulivõtt üha varasem

Aegade jooksul on kartulivõtmine hulga varasemaks nihkunud. Täiesti tavaline on see töö nüüd augusti lõpul ette võtta. Päike paitab selga ja pärast saab ujuma minna. Hoopis kehvem on oktoobris läbi vihmasaju või novembris seda teha. Sordid on hoopis teised, lühema kasvuajaga.

Kokkuvõttes võib öelda, et kartulit väikesel pinnal oma tarbeks kasvatajad kavaldavad lehemädaniku üle oma talupojatarkusega: mugulad võimalikult vara mulda. Kui ilmastik ja muld seda teha ei luba, siis seeme peab alati ja igal juhul eelidandatud olema. Põld olgu tuultele ja päikesele avatud ja võimaluse korral ikka viljavaheldusega. Loomulikult käib siia juurde ka korralik kasvuaegne hooldus.

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare