Kummalise mustriga kirsilehed
Vastab VÄINO PALLUM
Lehtede kolletumine ehk kloroos võis tekkida mitme kahjuliku teguri koosmõjul. Täpsemalt – raua, mangaani ja magneesiumi omastamise häired, pinnase ajutine liigkuivus ja kahjurputukate tegevus. Need ussitaoliselt väänlevad pikad kitsad viirud on õuna- või kirsipuu-kaevandikoi röövikute töö.
Kirsipuu-kaevandikoi (Lyonetia derkella) röövikute söömakäigud lehekoes on esiti kitsad ja heledad, hiljem laienevad ja täituvad ebaühtlaselt röövikute väljaheidetega ning need meenutavad siis krussis lõngajuppe.
Kirsi- ja õunapuu lehti kahjustavaid kaevandikoi liike on mitu. Mõned liigid tekitavaid ümmargusi laike või lühikesi käike.
Liigi L. derkella valmik on valkjate kuni kollakashallide tiibadega väike liblikas. Tiibade sirulaius on tal 8–10 mm. Narmastega tiibade tagumisel kolmandikul on pruunikad ovaalsed laigud.
Liblikas muneb mai lõpul – juuni algul lehtede alumisele küljele, paigutades mune üksikult. Rohekas, pruuni peaga koorunud röövik tungib lehekoesse ning ajab oma söömakäigu lehe pealmise ja alumise kattekoe vahele.
Ühes lehes võib kaevandada mitu röövikut. Nende tegevus häirib toitainete liikumist, leht kolletub ja kuivab.
Täiskasvanud röövik väljub lehekoest ja nukkub lehe alumisel küljel valkjas kookonis.
Selle pahareti teise põlvkonna röövikud tegutsevad juulis. Nende tekitatud kahju on enamasti palju suurem kui esimese põlvkonna puhul.
Kaevandikoi liblikad talvituvad varjulistes kohtades.
Korjake esimeste kahjustustunnustega lehed puudelt ja hävitage. Pritsige kirsipuid, kui kahjureid esineb ohtralt. Tehke seda kohe pärast õitsemist Fastac 50ga (8–10 ml/l) või kasutage pritsimislahust Mavrik 2F (6–8 ml/10 l).
