Kuppelahi - uus lemmik koduaias
Tallinnas Skoone bastionile kevadel kerkinud NO99 Põhuteatri pitsaahi on vaieldamatult üks kõige enam köetav saviahi Eestis. “Seesugune on ideaalne kodus kasutamiseks,” räägib teatrikohviku perenaine ja kokk Mildred Aavik. Ta kiidab ahju väga, aga märgib ka kohe, et algul tuleb kolde tujusid tundma õppida. Näiteks on vihmaga ahju sisemus kuum ja niiske. “Leiba sellises keskkonnas ju küpsetada ei saa. Siis tuleb plaane muuta ning ahju lükata näiteks pann juur- ja aedviljadega. Kuiva ilmaga on kuumust küllaga, siis valmivad krõbeda koorikuga küpsetised. Tubli ahi on!”
Roogade nimekiri, mida sellises ahjus hea valmistada, on palju pikem kui pitsa ja leib. Mildred on teinud selles isegi ahjukartuleid.
Kütteks sobivad lehtpuuhalud
Ahjukütteks on parimad lepahalud. Kask sobiks muidugi ka, aga oleks liiga kallis.
Kuidas aru saada, et ahi on küpsetamiseks parajalt kuum?
Mildred on juba kogenud küpsetaja, ta tunnetab õige kuumuse ära käega. “Samas võib ka jahuga testida: viskad natuke ahju põrandale, kui kergelt pruuniks läheb, siis on õige aeg küpsetama hakata.“
Põhuteatri kohvikus tuleb ümarat korstnata ahju kütta iga päev, et rõõmustada külastajaid ja näitlejaid ahjusoojade küpsetistega. “Tuld hoiame all 7–9 tundi päevas. Selline tööhulk on ahju jaoks liiast! Mõrad tulid sisse. Ka ahjusuu on sagedase kuumuse tagajärjel laienenud. Meil on juba kolmas uks! Õnneks on vead parandatavad. Usun, et maakodus, kus ahju köetakse harvemini, peab selline kaua vastu.”
Mildred on valmis kõiki julgustama, kes plaanivad kuppelahju ehitamist. “See on väga lõbus töö! Tampisime paljaste jalgadega savi, liiva ja põhu sees – sedasi sai ahjuehituseks parima segu. Sellest veeretasime pallikesi, millest mätsisime ahju kokku.”
Algul köeti hästi ettevaatlikult: kolm korda päevas, umbes pooletunnine pilpatuli, et savi kuivaks. Just sel moel köeti Põhuteatri ahju nädal aega. “Kohe, kui see nädal täis sai, hakkas ahi vatti saama. Ja nii see läks!”
Kuna Põhuteater peab oktoobri alguseks kaduma, on ka ahi tehtud nii, et selle saab ära viia.
Savist pitsaahi Põlvamaal
Soku-Tiigi talu hoovi kerkis MTÜ Ihamaru loodusehituse koolituse käigus savist pitsaahi. Ahjukoolitus oli eelkõige mõeldud kodukandi inimestele, kuid õpihimulisi tuli kaugemaltki, koguni Lätist. Peremees Ivot, kes küpsetuskollet oma taluhoovi kirglikult soovis, ei olnud Maakodu külaskäigu ajal paraku kodus.
“Ivo kaevas vundamendiaugu ning kogus kodusest maapõuest ehituskive. Kivid aga olid liiga suured ja nende sobitamine võttis aega,” meenutab ahju ehitamist perenaine Olvi Raie.
“Mulle sai ehitamise käigus üsna selgeks, et see töö on test meeleseisundile. Alguses oli kõik väga lõbus: kutsud kõik kampa, ka lapsed, ning tambid jalgadega savi, pärast teed savist kuulikesi. Iga peotäis käib jalgade ja käte vahelt läbi. Aga see tegevus muudkui kestab ja kestab… Minu meeleseisund soovinuks juba midagi järgmist teha. Lõpptulemust tahaksin ka kiiremini näha. Tegelikult on ju meie ahi veel tänagi lõpuni viimistlemata. Mulle küll meeldibki selline loomulik ahi. Kuid kaasale, kelle südameasjaks see ehitus oli, jääb siin otsustav sõna,” selgitab Olvi.
Olgu selle pisikese lahkarvamusega kuidas on, aga pitsapeod on praegugi peres väga oodatud sündmus. Ahi köetakse kuumaks, siis võetakse söed välja ning pitsad pannakse sisse. Seejärel tuuakse hoovi vahtra alla söögilaud ning nauditakse ahjusooje küpsetisi.
Veidi teistmoodi kuppelahi
Sänna Kultuurimõisa kuppel-pitsaahi erineb teistest nähtud ahjudest juba selle poolest, et see pole savist.
Ahi ehitati permakultuuri kunstiprojekti raames ning koolitus oli kõigile tasuta. Ehitamiseks kasutati kuurist alles jäänud laua- ja palgijuppe, aastaid kasutuna seisnud vana vundamendi kive ning tsemendisegu. Juhendajateks olid austraallastest kunstnikud Stefan Clockner ja Heidi Karo, kes saabusid Sännasse Aldinga kunsti- ja ökokülast.
Ahju tutvustas meile puhtas eesti keeles lätlanna Ieva Dubanevica, kes töötab mõisas vabatahtlikuna ning on seal permakultuuri edendamise mentoriks. “Stefan on kõikjal maailmas kujundanud aedu ja juhendanud selliste ahjude ehitajaid. Kutsusin ta Sännasse. Nüüd on meil ahi, milles pitsad küpsevad valmis ühe minutiga. Paned vaid korraks ahju, ja juba tuleb see välja võtta. Kui ahi on veidi jahtunud, siis saab selles ka õunu kuivatada,” kiidab ta.
Tulevikus tahetakse ahju täiendada. “Selleks, et siin saaks leiba küpsetada, ehitame järgmisel aastal ahjule veel ühe kihi peale. Siis peaks kolle kuumust hoidma lausa kaks päeva.”
Sänna Kultuurimõisa tegevustel tasub silma peal hoida. Pitsa kõrvale saab seal tihti nautida filmiprogramme. Filme näidatakse vana aida seinal, kuhu on maalitud valge kinolina.
Savist pitsaahju tegemise õpetust loe ajakirja Maakodu septembri numbrist.
