Kurjam õunapuu õite kallal

Juba mitu aastat pole me õunu saanud, kuigi kevadel on puu õiepungi täis küll. Siis tõmbuvad õiepungad aga pruuniks – mingi elukas oleks seal ka justkui sees, ja ongi saagiga jokk.

Sama häda olla nüüd ka naabri aias. Sellist muret olen tänavu mujaltki kuulnud. Tahaksin teada, mis see on ja millega tuleks pritsida? Ehk peaksin pritsima juba nüüd sügisel?

Vastab Tiiu Annuk, Farm Plant Eesti nõustaja

Õunapuu õiepungi kahjustab õunapuu-õielõikaja (Anthonomus pomorum), ta võib kahjustada ka pirni- ja viirpuid. Kärsakate hulka kuuluv mardikas on kuni 5 mm pikkune, pika peene kumerdunud kärsakuga. Keha on tumepruun, kattetiibade tipuosas on hele tumedaservaline põikivööt. Jalad ja tundlad on punakaspruunid. Mardikad talvituvad puu tüvedel koorepragudes ning korba, varisenud lehtede ja prahi all.

Talvitumast tulevad noormardikad närivad kevadise küpsussööma ajal pungadesse augukesi, et toituda nende mahlast. Kahjustatud kohale ilmuvad merevaigu värvi mahlapiisakesed. Kui lehekodariku vahel ilmuvad nähtavale õienupud, siis algab neil munemine. Üks mardikas võib muneda kuni 100 valkjat muna, paigutades igasse õienuppu ühe muna. Munemisperioodi kestus sõltub õienuppude arengu kiirusest. Õiepungade aeglane avanemine võimaldab mardikatel pikemat aega neisse muneda. Avanevatesse õitesse enam ei muneta.

Õielõikaja kahjustus on eriti silmatorkav jahedal kevadel, kui õunapuu õitsemine venib pikale, ning aastail, mil õitsemine on tagasihoidlik. Nendel aastatel, mil õunapuud õitsevad rikkalikult, on õielõikajate tekitatud õite harvendus isegi kasulik. Vilju tekib vähem ning võimalus, et arenevad ilusad õunad, on suurem.

Peamine kahjustaja on vastne

Pungas arenev vastne on valkjas või kollakas, kergelt kõverdunud keha ja pruuni peaga, kuni 6 mm pikkune vageltõuk. Vastne koorub munast 5–10 päeva pärast ning hakkab sööma õienuppu. Ta toitub tolmukatest ja teistest õie osadest, takistades kroonlehtede avanemist. Toitumisaeg kestab 15–20 päeva, seejärel vastne nukkub tühjakssöödud õienupus.

Õienupud, mille sees arenevad õielõikaja tõugud, kuivavad ja hiljem ka varisevad. Õunapuude õitsemise ajal näemegi siis, et osa õisi ei avane, õienupu sisemust on söödud ja seal on kollakasvalge tõuk, nukk või valmik.

Noormardikad ilmuvad 7–12 päeva pärast. Et õiepungast välja saada, närivad nad sinna väikese ümmarguse ava. Mõne päeva jooksul toituvad noormardikad veel lehtedel, kuid see kahjustus pole enamasti kuigi oluline. Suve lõpus varjuvad mardikad puukoore alla, et jääda diapausi.

Tõrje ja sügistööd õunaaias

Kuna noormardikad talvituvad õunapuude võraaluses pinnases, aitab sügisel kahjurit tõrjuda see, kui kaevate läbi õunapuudealuse maa. Ka varisenud lehed tuleb kokku riisuda ja põletada.

Vanade õunapuude tüved ja jämedad oksad puhastage korbast, sest koorepagudes ja korba all on mardikatel hea talvituda.

Kevadel enne õienuppude ilmumist võib panna õunapuu tüve ümber püünisvöö. Selle saate ise teha jõupaberiribast või tugevast papist, hommikul korjake ära selle riba alla varjunud mardikad ja hävitage.

Noortelt ja väikestelt puudelt võib mardikad kevadel maha raputada, seda tuleks teha 3–4 korda, ajajärgul lehepungade puhkemisajast õitsemiseni. Puude alla pange lina ning varahommikul, mil mardikad on veel külmatarretuses, kukuvad nad puu raputamisel kergesti puult maha. Kogutud kahjurid põletage ära. Kui kahjureid vähe, on see võte päris tõhus. Kui aga kogute pärast raputamist linalt kokku 20 kurjami-isendit, tuleks teha keemilist tõrjet.

Mardikate pritsimiseks on õige aeg kevadel enne õiepungade puhkemist, kuna mardikas muneb õiepungadele. Kui õiepungad on juba avanenud, olete keemilise tõrjega hiljaks jäänud, sest kahjustused on juba tehtud. Õunapuu-õielõikaja tõrjeks on lubatud kasutada mitmeid kontaktse toimega preparaate nagu näiteks Fastac 50, Decis 2,5 EC, Decis Extra 100 EC.

Artikkel ilmus ajakirja Maakodu novembrinumbris 2012.