Kuuking - nagu liblikas aknalaual

 (5)
---

Kui soovite koju orhideed, siis algaja lillesõbra jaoks on vaieldamatult parim valik kuuking (Phalaenopsis).

Lillepoodides pakutavate sortide seast leiab igaüks endale meelepärase interjööri sobiva taime. Kuukingi on suure- ja väikesekasvulisi. Erinevad võivad olla nii huule kui õielehtede kuju, samuti värvus. On elegantseid suurte õitega ning paljude väikeste õitega kuukingi, õitel omakorda võivad olla triibud, täpid või laigud. On isegi lõhnavate õitega sorte.

Väga vähesed taimed suudavad kuukingaga võistelda nii õite ilus kui ka kaunina olemise ajas. Õisikud on vaasis elegantselt graatsilised ning pruudikimpudes suursugused.

Perekonna teaduslik nimi tuleb kreeka keelest: phalaina = ööliblikas ja opsis = sarnane.

Kuukinga perekonnas on 40 liiki. Levila ulatub Kagu-Aasiast troopilise Põhja-Austraaliani. Looduses kasvavad kuukingad enamasti veekogude läheduses suurte puude tüvedel, mõnikord isegi kõrgel puu võras, kuid mitte kunagi päikesepaistel. Nad jäävad alati lehtede varju.

Kasvukohas valitseb aastaringselt ühtlane soojus. Ranniku läheduses toovad merelt puhuvad briisid värskendavat öist jahedust. Sajab tihti ja palju, on vaid lühike veidi kuivem periood.

Sordid on leplikud

Kuukinga sordid, mida poes müüakse, on kasvutingimuste suhtes üsna leplikud, sobides ideaalselt algajale kasvatajale.

Kuidas valida orhideed? (1) 24. november 2009

Kuukinga tugevad läikivad lehed asetsevad kahes reas. Lehepaari vahelt kasvavad välja õisikuvarred.

Hallikad juured on jäigad ja lihakad. Aktiivsest kasvust annab märku juure roheline tipp. Elusad juured muutuvad märjaks saades rohekaks. Sageli laiutab osa juuri poti peal, otsides mõnusaid kohti lehtede vahel. Neid pole vaja potti suruda, sest õhujuured on pealistaimedele, seega ka kuukingadele iseloomulikud.

Kuukinga sordid on aretatud toas kasvatamiseks. Neile sobib keskmine toatemperatuur, sooja üle 25° on paljuvõitu ning alaliselt alla 15° on vähe.

Kuuking tahab valget kasvupaika, kuid mitte otsest päikest. Seega peaks ta olema aknalaual või vähemalt akna lähedal. Kevadel ja suvel tuleb taimi kaitsta keskpäevase päikese eest.

Kastmise sagedus sõltub toa soojusest, aastaajast ja konkreetsest taimest, keskmiselt on paras üks kord nädalas.

Lihtsam on vannitada

Kuna orhideed on istutatud erilisse segusse (orhideemulda), on neid hõlpsam märjaks saada vannitades.

Asetage orhideepott toasooja veega täidetud nõusse nii, et vesi ulatuks veidi üle poti serva. Mõne minuti pärast on segu märgunud, siis võtke pott välja. Kui liigne vesi on ära nõrgunud, pange taim tagasi oma alalisele kasvukohale.

Märg pott on raske. Järgmine kastmiskord tehke siis, kui pott on muutunud kergeks. Kuigi segu kuivab pealt kiiresti, jagub poti sees piisavalt niiskust tunduvalt kauemaks ajaks.

Kasta tuleb hommikupoolikul või päeval. Ööseks lehtede vahele jäänud vesi põhjustab mädaniku teket ja taim hukkub.

Kui mingil põhjusel on väga jahe ja õhk niiske, võib kastmiskord vahele jääda. Lühiajaline kuivus ei ole eluohtlik, küll aga liigniiskus jahedas ruumis. Orhideede puhul on ülekastmine üks sagedasemaid hukkumise põhjusi, vaid haruharva on selleks liigkuivus.

Soojas toas teeb taimele head piserdamine toasooja pehme veega. See aitab suurendada õhuniiskust ning mõjub värskendavalt. Jahedates ruumides on piserdamine aga kurjast. Ka piserdada tuleb hommikupoolikul, et lehed jõuaksid õhtuks pealt kuivada.

Mõni juur võib ka välja jääda

Oma kuukinga väetage märtsi algusest oktoobrini igal kolmandal või neljandal kastmiskorral. Kasutage orhideeväetist. Sobivad ka õitsvate toalillede väetised, kuid sel juhul olgu kastmislahus neli korda lahjem. Enne väetamist kastke taim märjaks, et juureotsi mitte kahjustada. Väetamiste vahel kastke puhta veega.

Kuukinga ei pea igal aastal ümber istutama. Kuni potisegu on veel kore ja tükiline ning taim mahub potti ära, võib ta kenasti samas potis edasi kasvada. Kui aga segu on muutunud pudiseks ning taim on kerkinud väga kõrgele või tudiseb kahtlaselt, on aeg panna ta uude potti.

Keskmiselt istutatakse kuukingi ümber 2–3 aasta järel, seda tehke kevadel õiteta olekus. Istutamiseks valige paraja suurusega pott, mille põhjas peavad kindlasti olema augud. Kasutage epifüütsete orhideede mullasegu.

Kõigepealt mahutage potti juured, seejärel poetage raputades ja koputades muld juurte vahele. Kui mõni juur kangekaelselt potti ei lähe, võib ta jääda välja. Mulda tugevasti kokku pressida ei tohi.
Pärast õitsemist

Kui kuuking lõpetab õitsemise, tahab ta veidi aega taastuda. Kui õiteta õisikuvars on roheline, siis ärge seda täielikult eemaldage, vaid lõigake tagasi alumise õie alt. Sõlmekohtadest võivad hakata arenema uued õisikuharud.

Kuivanud elutu varre võib muidugi päris ära lõigata. Lehepaari vahelt hakkab kasvama uus õisikuvars.

Kui kuuking keeldub mõne kuu pärast uuesti õitsemast, siis on tavaliselt põhjuseks liiga soe või pime kasvukoht. Õitsemist aitab esile kutsuda mõnenädalane jahedus. Meie kliimas saab ta selle kätte tavaliselt kütteperioodi eelsel ajal, kui ilmad on jahedamad, kuid mitte piisavalt külmad, et oleks vaja kütta.

Kui teie kuuking uuesti õitseda ei taha, proovige langetada öist temperatuuri 15 kraadini ning pange taim valgemasse kohta.

 

Konkursil "Eesti kauneim maakodu 2017" osalemiseks täida järgnevad väljad:

Kontaktid:



Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare