Küüslauguküüs, mis napilt mahub peopessa
Millega on tegu ja kuidas need küüslaugud nii suureks kasvavad? Kas neid on võimalik ka meil selliseks kasvatada ja mida selleks tegema peaks?
Vastab Marju Vitkar:
Tõenäoliselt on see hiidküüslauk, mida ingliskeelsest nimetusest otsetõlkena ka elevantküüslauguks kutsutakse. Ladinakeelse nimetusega Allium ampeloprasum levib pigem Lõuna-Euroopast Lääne-Aasiani, kuid seda kasvatatakse ka mujal.
Tegelikult on botaaniliselt tegu pigem porrulaugu kui küüslauguga ja sellele vihjavad ka tema nimed teistest keeltest, mis põhiliselt metsikule porrule viitavad. Kusjuures ingliskeelset infot leiab internetist ka seda otsetõlget kasutades (wild leek).
Hiidküüslauk võib tavalisest küüslaugust lausa kuus korda suuremaks kasvada. Hiidküüslaugu liitsibulad on tavamõistes ikka väga suured, keskmiselt kaaluvad nad 30−70 grammi.
500 g! Elevantküüslaugule iseloomulik tunnus on lisaks suurusele ka see, et liitsibula alusele moodustub igal taimel 3−5 väikest terava tipuga sigisibulat – sellist pilti tavalise küüslaugu puhul enamasti ei kohta.
Elevantküüslaugu kasvatamine ei erine tavapärase taliküüslaugu omast väga palju, küll aga tuleb tähele panna, et tegu on veidi rohkem sooja ja niiskust armastava taimega.
Hästi kasvab ta rammusal, parasniiskel või ka pisut niiskemal, ent hea veeläbilaskvusega mullal.
Liitsibulad tuleb mulda pista sügisel, nagu tavalisel taliküüslaugulgi, kuid istutused tuleks meie tingimustes talvekülmade eest katta.
Hästi sobib selleks kuiv katmisturvas või põhk ning kõige peale võiks panna pisut kuuseoksi, mis loomulikult maha sadavat lund püüavad ja nõnda sooja talveteki moodustavad.
Maitse poolest on hiidküüslauk tavalisest küüslaugust hulga mahedam, kuid siiski sarnane. Kusjuures kirjeldustes on märgitud ka tema sarnasust porrulauguga – selline maitsekombinatsioon tekitab kahtlemata huvi. Oma maheda maitse poolest võiks ta sobida ka neile, kes tavalist küüslauku eri põhjustel tarbida ei soovi.