Alguses olgu öeldud, et Läti talved on samuti karmid, kuigi mõnel aastal on külmad natuke nõrgemad kui meil. Kuid suvesooja on seal rohkem.

‘Lotte’ ja teised uued ploomid

Dobele ploomiaed üllatas uute sortidega.
Läti üllatas meid seal aretatud uute ploomisortidega. Varem aretatud sorte ‘Lase’ ja ‘Zemgale’ ma juba teadsin. Tänavu juhtusime ploomiaeda, kui seal parasjagu korjati kõige uuemaid sorte. Lätlased on loonud need koostöös Lõuna-Rootsis Malmö linna lähedal Bälsgårdis asuva aretusasutuse teaduritega, kellelt saadi seemned.

Üles kasvatatud taimedest aretati varavalmiv ‘Lotte’. Lätlased ütlesid selle kohta siiski, et ta on talveõrn. Vastupidavam on septembri keskel koristatav ‘Sonora’. Meile meeldis selle sordi suurte roosade ploomide maitse väga.

Kollaste viljadega on varavalmivad ‘Ance’ ja ‘Adele’. Nagu meilgi, on kollane ka Lätis üks ploomide meelisvärve.

Palju uusi õunasorte

Õuntest võib Läti parimaks uueks sordiks pidada ‘Gitat’. Varasügisel valmiv magushapu ‘Gita’ on
Läti uutest õunasortidest ilmselt parim – magushapu ‘Gita’ – valmib varasügisel. Selle aretas bioloogiadoktor Laila Ikase.
tumepunase kattevärviga. Ka paljud teised uued sordid on samamoodi tumepunased. Viimastel aastatel registreeritud ‘Zane’ ja ‘Uldis’ on meie silmale harjumatu kompaktse kasvulaadiga.

Peale Dobeles asuva Läti puuviljandusinstituudi toimub sordiaretus ka Tukumsi linna lähedal Pūre aiandusuuringute keskuses.

Ka seal on registreeritud mitu uut sorti. Varajase valmimisajaga on ‘Vasara’. Teised on ‘Ametists’, ‘Eksotika’, ‘Laila’ ja väga omapärase krousis karikapoolse otsaga ‘Lapnis’. Veel on
seal aretatud hästi hea säilivusega ‘Madona’.

Lätis aretatud sortidest olen kirjutanud Maakodu 2008. aasta detsembrinumbris. Edaspidi kavatsen kirjutada ka kõige uuematest.

Eesti sordid Lätis

Tahtsime väga teada, kuidas Eesti uuemad sordid Lätis kui mõnevõrra lõunapoolsemas kasvukohas edenevad. Meie sorte ja aretisi on Dobele katsetes koguni mitukümmend.

Kalju Kask ja Toivo Rüütmann uurivad Dobeles puuviljandusinstituudi aias läti õunasorte.
Meie maguskirssidest on ‘Meelika’ Lätis väga hinnatud. Kuid kasvatatakse ka sorte ‘Arthur’, ‘Norri’ ja ‘Johan’. Üllatus oli, kui kiideti meie uut aretist Tiki. Öeldi, et kui nad aias tutvustavad maguskirsisorte, siis tulevad külastajad alati tagasi Tiki puu juurde ja ütlevad, et selle viljad maitsevad neile kõige rohkem.

Läti koduaedades peetakse väga lugu eriti vara valmivast Polli ploomi-sordist ‘Kressu’. Tal on üsna suured ja maitsvad viljad. Eestis ei pea see sort siinsetele külmadele vastu. Lätis saadi temalt hulk aastaid korralikku saaki. Kuid kahe aasta tagune talv hävitas Dobele katseaias ‘Kressu’ puud, säilis ainult üks.

Eesti ploomidest kasvatatakse Läti koduaedades veel sorte ‘Ave’ ja ‘Julius’. Kuid karmid talved teevad neilegi liiga.

Meie õuntest olid väga hea saagiga ‘Els’, ‘Alar’, ‘Kaari’, ‘Karamba’, ‘Kastar’, ‘Katre’, ‘Krista’, ‘Lembitu’ ja ‘Liivika’. Väga kaunid punased õunad olid Polli uuel sordil ‘Madli’. Mitmel varasemalgi aastal on rõõmu teinud Asta Kase Märjamaal aretatud sordi ‘Koonik’ kaunid viljad. Eestis ma sellel sordil nii ilusaid õunu pole näinud. Küllap on Läti kliima tema jaoks sobivam.

Tähelepanu juhtiti Uno Kivistiku aretatud õunasortidele ‘Reuno’ ja ‘Tiit’. Uhkustades näidati, kui ilusad õunad kasvavad ka meie vanadel sortidel ‘Pärnu tuviõun’ ja ‘Kaja’.

Hea oli teada saada, et Pollis aretatud ‘Aule’ on Lätis lootustandev äriaia sort. Temaga on plaanis rajada mahukad katsed. (Peab märkima, et Pollis tegi viimane talv ‘Aule’ puudele tugevasti liiga.)

Läti koduaedades peetakse headeks ‘Karambat’, ‘Liivikat’ ja ‘Madlit’. Imeilusad õunad olid ‘Krista’ puudel. Samas selgus, et Leedu sort ‘Auksis’ (õun on meie ‘Kristaga’ üsna sarnane) on saanud Lätis kõige populaar-semaks sordiks. Eestiski on ‘Auksis’ nüüd soovitussortimendis.

Mitmed Polli uued aretised, millel veel nimegi pole, äratasid tähelepanu väga ilusate suurte punaste õunte tõttu.

Ohtlik tõbi pirnipuudel

Suur ehmatus ootas meid pirniaias: puude lehed olid kaetud pirnipuu näsarooste koledate pustulitega. Puud olid kurnatud, viljad polnud arenenud korralikeks pirnideks. Aeda tutvustanud bioloogiadoktor Laila Ikase kahtles, kas puud üldse ellu jäävadki.

Pirnipuu näsarooste kohta ütles ta, et selle seenhaiguse vaheperemeestaimeks on paljud võõramaised kadakaliigid (meie oma harilik kadakas vaheperemees ei ole). Nägime, et Läti puuviljandusinstituudis olid ilupõõsasteks istutatud eksootilised kadakad kõik välja juuritud.

Ka mina olen tänavu Eestis näinud pirnipuu näsaroostest hullusti nakatunud puid. Niisiis, ka Eesti seisab silmitsi selle hullu probleemiga.