Liblikad, mesilased, linnud ja konnad aias



Liblikad, mesilased, linnud ja konnad aias
Foto: Heiki Maiberg

Taimi võib valida aeda ka selle järgi, et nad meelitaksid kohale putukaid, linde ja kahepaikseid.

Eriti hea oleks, kui sellised loodusaiad moodustaksid justkui mosaiigi, mis ühendab elupaiku ning loob silla linlike alade ja looduslikumate piirkondade vahele, aidates nõnda metsiku looduse asukail liikuda.

Liblikad ja ööliblikad

Liblikad ja ööliblikad vajavad toitu – nektarit või mädanevaid puuvilju –, ohutut paika, kuhu muneda, ja toitu tõukudele.

Davidi budleia
Buddleja davidii

Inglise keeles kutsutakse seda taime butterfly bush (liblikapõõsas). Taim on valguselembene, kasvab hästi päikese käes. Roosade või lillade õitega vormid ahvatlevad liblikaid rohkem kui purpurpunase- ja valgeõielised.

Heliotroop
Heliotropium arborescens

Õrn püsik, torujate valgete, purpurpunaste, lillade või roosade õitega, mis lõhnavad magusalt ja meelitavad kohale putukaid; lisaks liblikatele ka teisi liblikalisi, näiteks ööliblikaid.

Harilik humal
Humulus lupulus

Ehkki sellel väänleval rohttaimel pole külluslikke nektarist tulvil õisi, on tema lehed toiduks mitme liblikaliigi vastsele.

Argentiina raudürt'

Verbena bonariensis

Püsik, mida Eestis kasvatatakse üheaastasena. Õitseb juulist kuni sügiseste öökülmadeni, õied on sinakaslillad. Meelitab kohale liblikaid, ööliblikaid, mesilasi ja teisi putukaid. Õitseb ka veel siis, kui enamik teisi nektaritaimi on juba lõpetanud.

Linnud

Taimedelt leiavad linnud toitu ja nende vahel varjupaika, kus magada ja kus kasvatada oma järeltulijaid. Samuti on taimed kohaks, kus istuda ja laulda.

Must leeder
Sambucus nigra

Ahvatleb kohale putukaid, kes omakorda meelitavad putuktoidulisi linde. Tihe lehestik pakub varju.
Marju söövad vindid, rästad, kuldnokad, lehelinnud, põõsalinnud.

Läiklehine mahoonia
Mahonia aquifolium

Selle igihalja põõsa läikivrohelised lehed muutuvad talvel punaseks. Tumesiniseid marju, mis valmivad hilissuvel, söövad hoburästad ja musträstad.

Harilik pihlakas
Sorbus aucuparia

See puu meelitab kohale parvede viisi kuldnokki, vinte, siidisabasid ja rästaid, kui marjad on küpsed.

Mesilased ja teised putukad

Mesilasi, kimalasi ja mitmeid teisi putukaid meelitavad lõhnavad nektaririkkad taimed.

Loe veel

Aedmonarda
Monarda didyma

Veripunased torujad nektaririkkad õied on magnetiks mesilastele, kuid ka mitmetele teistele putukatele.

Kurgirohi
Borago officinalis

Üheaastane taim, tähekujulised taevasinised õied. Ahvatleb paljusid mesilaseliike.

Kannikesed
Viola

Väiksemad vormid on mesilastele paremad, neil on sinna mugavam maanduda kui suurtele.

Rand-ogaputk
Eryngium maritimum

Ahvatleb mesilasi. Mardikad ja liblikad külastavad teda samuti. Mitmeaastane 70 cm kõrgune taim, meenutab veidi ohakat või takjat.

Tähtpea
Scabiosa

Silmatorkav taim, kasvab kuivas päikeselises kohas, meelitab paljusid putukaid. Mesilasi võlub rohke nektar, mida tema õied pakuvad, samuti pikk õitsemisperiood.

Konnad ja kärnkonnad

Need kahepaiksed vajavad hästi ligipääsetavat laugjate kallastega tiiki ja niisket kaldataimedest varju selle ümber.

Kui teil õnnestub konnad kohale meelitada, hoolitsevad nad aia eest ning hoiavad nälkjatest- tigudest puhtana.

Hundinui
Typha minima

Selle taime pehmeid seemnetupse kasutavad linnud pesa ehitamiseks. Kiilide vastsed kasutavad hundinuiavarsi, et veest välja ronida ning nende juured pakuvad varju ja paljunemispaika tiigi selgrootutele ja kahepaiksetele.

Varsakabi
Caltha palustris

Kollased õied pakuvad varakevadel tõelist silmarõõmu. Talveunest ärkavad liblikad ja mesilased leiavad sealt nektarit. Kuumadel suvekuudel leiavad tiheda lehestiku all varju väikesed putukad, näiteks mardikad, ja kahepaiksed.

Vesiroos
Nymphaea ‘Pygmaea Helvola’

Paksud veepinnal hõljuvad lehed pakuvad varjupaika ning enda peal istumispaika konnadele ja kiilidele.

Soo-lõosilm
Myosotis scorpioides

Taevasiniste või valgete õitega. Taime külastavad mesilased ja liblikad, hiljem ka linnud, kes otsivad seemneid. Tiheda lehestiku all on hea varjuda selgrootutel ja kahepaiksetel.

Ajakirjast Gardeners’ World refereerinud Vivika Veski.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare