Kuigi pealtnäha on tegu hoopis iseäraliku tegelasega, on see taim siiski vana tuttav, keda enamik inimesi tunneb kui ahvileivapuud. Tegelikult on ta nimi aga portulak-turdleht (Crassula ovata) ning äratundmatuks muudab taime tõsiasi, et tegu on suhteliselt uue kultivariga nimega ’Gollum’.

Vahel kasutavad taimemüüjad ka ingliskeelset nimetust Horn tree, maakeeli siis sarvepuu. Selline kirjeldav nimetus on igati õigustatud, kuna ta lehed tõesti veidi meenutavad rohelisi sarvi.

Lisaks teistsugustele lehtedele eristab kultivari põhiliigist madalam ja kompaktsem kuju ning aeglasem kasvukiirus.

Nagu metsik portulak-turdleht, kuulub ka ta kultivar ’Gollum’ kõige vastupidavamate toataimede hulka – mulla suhtes ei kapriisitse, ei karda jahedat ahiküttega tuba ega kuiva õhuga keskkütte-korterit.

Ka kahjureid ta enesele naljalt ligi ei lase. Silmad tuleks lahti hoida vaid villtäide suhtes.

Ainus, mida see taim tõeliselt kardab, on see, kui tema eest liigselt hoolitsetakse. Ülemäärane kastmine ja mõttetult suur pott võivad taime kiiresti hukkumisele määrata. Juured mädanevad ja taim kukub aknalaual olevast potist välja põrandale – sõna otseses mõttes kildudeks. Aga killud võib kõik uutesse pottidesse kasvama panna ja siis saate endale kerge vaevaga palju kauneid toataimi.

Selleks et olla tihe ja kompaktne, vajab ’Gollum’ palju valgust, seda eriti talvel, mil õues on ka päeval varajane õhtutund.

Kui taim on piisavalt vana ja olete ta eest igati õigesti hoolitsenud, võib portulak-turdleht ka õide puhkeda. Kuigi seda ei juhtu kodustes tingimustes kahjuks eriti sageli, võivad tähekesi meenutavad valged õied siis terve taime valgesse loori peita. Eriti tähelepanuväärne on portulak-turdlehe õitsemine veel seetõttu, et õied avanevad südatalvel.