Lilled õitsevad ka keldris


Lilled õitsevad ka keldris
Vello Pille kodumaja kelder Viljandis peidab endas lumisel talvelgi ootamatult suures koguses lilleilu. Foto: Allan Laur.

Keldris kasvatatud tulpe jätkub Viljandis müügiks jõuludest naistepäevani.

Vene ajal pärjategijana ja turul asuvas lillepoes müüjana alustanud Vello Pille tegeleb siiani lilledega. Tema kolmes suures kasvuhoones talvituvad praegu roosid, mis peaksid õiteilu pakkuma emadepäevaks.

Oma kodumaja keldris kasvatab mees koos abikaasa Ritaga tulpe, nartsisse ja hüatsinte.

“Ei jõua kasvuhoone kütet kinni maksta,” põhjendab Vello Pille tavatut kasvukohta.

Keldris on soojem kui klaasmajas, ja talvel on Eestis nagunii sedavõrd pime, et lilledele tuleks lisavalgust anda.

Nii kasvavadki lilled köetavas keldris päevavalguslampide paistel ja päikest nägemata.

Õied sõltuvad jahutamisest

“Proovisin ja tuli välja,” meenutab mees pea kümne aasta tagust aega, kui ta esimesed lillesibulad keldris õitsema ajatas.

Pärast seda õnnestumist on ta igal talvel keldris tuhandeid õisi kasvatanud.

Nartsissid on tänavu juba läbi müüdud ja viimased hüatsindid perele kuuluvas OÜ Viljandi Piko kaupluses müügil. Endakasvatatud tulbiõisi jagub seal aga jõuludest kuni naistepäevani.

Sügisel turbakastidesse tipitud tulbisibulad jahutati maha ja on sest ajast saati külmkambris oma aega oodanud. “Kui jahutust ei saa, siis õisi otsa ei tule,” selgitab Vello Pille.

Olenevalt sordist mõniteist kuni paarkümmend nädalat enne noppimist toob lillekasvataja kastid tulbialgmetega soojemasse ruumi päevavalguslampide alla ja hakkab neid õide poputama. Korraga mahub lampide alla 5000 tulpi. Õisi on suures värvivalikus.

Seotud lood:

Tulbiõie eest tuleb Piko lilleäris välja käia 60–80 senti, erilisemate sortide puhul kuni euro.

Vello Pille on lillekasvatajana pigem erand. Talved on Eestis külmad ja küte kallis, nii et väikesi tegijaid, kes oma aia kasvuhoonet talv läbi kütaksid ja seal lilli kasvataksid, õieti polegi.

Tänavale või turule ilmuvad memmed omakasvatatud tulpidega enne emadepäeva. Praegu ulub nende müügikohtades vaid tuul. Ja ega lilli saakski miinus­kraadidega õues müüa.

Talvel pakuvad õieilu lilleärid, millest nii mõnelgi on ka oma aiand.

Tartu külje all ajatatakse Jardin Lilled Aianduskeskuses tänavu talvel kokku 100 000 tulpi ja nartsissi.

“Eestis kasvatatakse neid kokku mitu miljonit, nii et meie osa on üpris väike,” tunnistab juhataja Janika Ilves.

Jardin Lillede kauplused asuvad üle Eesti ja sealt Tartumaal ajatatud õisi osta saabki. Hind on mullusega samal tasemel – kümnest õiest koosnev tulbikimp maksab 7 eurot. Hollandi tulbid saab aga kätte hinnaga 50 senti õis.

Eesti omad etemad

“Hollandi omad on odavamad, aga ei kannata eestimaistega võrdlust,” ütleb Ilves. “Neid peab vähemalt 50 koos olema, et kannataks peale vaadata.”

Tulpe läheb Nurmikost naistepäevanädalal müüki 800 000,” sõnas OÜ Nurmiko Hulgi ju­ha­tuse liige Jaak Ungerson. Lisaks omakasvatatud priimulad, nartsissid ja hüatsindid. Mujalt tuuakse sisse nelke ja roose.

Sadat lillekauplust varustava Floreas OÜ tegevjuhi Raivo Jaansoni sõnul on nende müügis number üks punane roos, millele järgneb igas värvis tulp.

Praegugi on kohal 20 sorti tulpe, igat 5000. “Naistepäev ongi kõige suurem lillemüümise aeg, võrreldes emadepäevaga müüakse 50 protsenti rohkem,” ütles Jaanson.

“Märtsis ootavad kõik kevadet, päikeseline päev teeb meid õnnelikuks ning tulbid süvendavad seda,” märkis Ungerson. “Soovitakse kirkaid ja rõõmsaid värve. Number üks on kollane tulp, millele järgnevad punased, roosad ja muud toonid.”

Ungersoni sõnul on nende populaarseim toode seitse tulpi kotis, mille suurim müüja on Selver. Kodumaist toodangut eelistatakse selle kvaliteedi tõttu.

Tulpe on maailmas 10 000 sorti, neist ajatamiseks sobib 100. Nurmiko aiandis on ajatamisel ligi 40 sorti.

Ungerson rääkis, et Hollandis on tegu konveiertootmisega, kus lilli kasvatatakse kõrgema temperatuuri juures (18–20 kraadi) ning taimi on ühel ruutmeetril rohkem. Nurmikos kasvavad tulbid aga madalamal temperatuuril, 14–16 kraadi juures, tulemuseks on tugevam lill.

Nurmikolt on kõik lilled juba ette ära tellitud. Maht on varasemate aastatega võrreldes sama, ent varem pole nii vara kõike ära müüdud.

Floreas OÜ tegevjuht Raivo Jaanson kinnitas, et nende mahud on ca 30% suuremad kui mullu.

Müüjate pidupäevad

Jaansoni sõnul on tänavu lillede hind kõrgem.

Loe veel

Hollandist tulevad lilled on keskmiselt 10–15% kallimad. Peamiselt on kallinenud krüsanteem ja roos, tulbi hind oluliselt tõusnud ei ole.

Nurmiko ei ole lillede hinda tõstnud.

“Kohe kui tõstan, hakatakse Hollandist odavamat sisse tellima,” tõdes Ungerson. Samas oli gaasi hinnatõus jaanuaris 25%.

Äramajandamiseks tuleb rohkem automatiseerida ja mehhaniseerida ning firma juhtidel inimesed veidi kiiremini töötama panna. Kulude kokkuhoiuks on kütteks kasutama hakatud heinapalle.

Nurmiko müüki minevast kogusest aastas on 40% omatoodang ning 60% tuuakse sisse. Tegu on Eesti suurima lillekasvatajaga, kel 5 hektarit kaasaegset kasvuhoonet, kus alustatakse kevadlilledega ning lõpetatakse jõulutähtedega.

Floreas AS müüb peamiselt sissetoodud lilli. Jaansoni sõnul moodustab kohalik toodang maksimaalselt 3% müügist.

Lillekasvatajaid Eestis jätkub, paljudel on endal kanalid kauba müügiks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare