Suures vaagnas särab roosa koheva kuhjana kaksikkannus (Diascia barberae), mille tagasihoidlikuks kaaslaseks on lamav käokuld (Helichry­sum petiolare). Käokulla pikad kaarduvad varred valguvad maaliliselt üle serva ja tema hõbehall sametine lehestik aitab naabri erksal õievärvil veelgi enam särada. Samas tuleb ka käokulla hõbedane ilu eriti hästi esile just kirkavärviliste õite kõrval.

Mida rohkem, seda uhkem – õisi olgu ikka terve vankritäis! Kollaste õiekorvikute ja ilusate sügavalt lõhestunud lehtedega harfiõis (Euryops) kasvab poole meetri kõrguseks laiaks puhmaks. Püstised varred harunevad tugevalt. Harfiõis armastab päikeselist kasvukohta ja talub hästi tuult. Anumas kasvades ei meeldi talle aga sugugi, kui muld läbi kuivab. Kui harfiõie kõik soovid on täidetud, õitseb ta suve algusest kuni püsivate külmadeni hilissügisel. Esimesed kerged öökülmad teda ei riku.

Suure tünni kohal hõljub justkui pilvetäis õisi. Kujundaja sobitas siia kokku feerulalehise ruse (Bidens ferulifolia) oranži ja valge sordi. Mõlemat on kolm taime, sest vähemaga nii uhket tulemust ei saavuta.

Ruse on hästi tänuväärne suvelill anumas kasutamiseks. Ta kasvab ruttu, õitseb rikkalikult nii päikeselisel kui ka poolvarjulisel kohal. Talub lauspäikest, tuult ja kuivust. Kui ruse jääbki mõneks ajaks kastmata, taastub ta edukalt. Närbunud õied pudenevad ise ära, neid ei pea noppima.

Kuna ruse ei karda kergeid miinuskraade, võib ta juba mais õue panna. Ka sügisel elab ta esimesed väikesed öökülmad üle ning õitseb vapralt edasi.

Feerulalehine ruse (Bidens ferulifolia) on oma küllusliku õitsemise, peenekoelise lehestiku ja nõtkete vartega nii toreda välimusega suvelill, et efektse lilleanuma saamiseks piisab täiesti ka ühest sordist. Vaid taimi peab olema kõvasti rohkem kui üks, muidu lopsakat õiesülemit ei saa. Selles tünnis on kaheksa taime.

Hübriidpetuunial (Petunia * hybrida) on tore sordirühm Million Bells, mille sortidel on armsad pisikesed õied (läbimõõt vaid 3 cm), ja nagu sordirühma nimigi viitab, on neid ühel taimel tohutult palju.

Kohev õiemüts postamendi otsas on moodustunud kolme taime õitest, poti läbimõõt on 25 cm. Pisikesed petuuniaõied justkui helendaksid tänu põnevale värvimaalingule: äärest on õis heleoranž, keskel punane.

Väikesed õied taluvad paremini tuult ja vihma ega lähe nii kergesti koledaks nagu suureõielistel petuuniatel. Sordirühma Million Bells väärt omadus on seegi, et puhmik moodustab kompaktse palli. Varred kasvavad 30–40 cm pikkuseks. Närbunud õied varisevad ise ära, pole vaja vaeva näha nende korjamisega nagu teiste petuuniate puhul.

Sellise uhke õiesülemi on kasvatanud hariliku kaksikkannuse (Diascia barberae) neli taime. Õrnade, veidi lõvilõuga meenutavate õite ja habraste vartega kaksikkannus tahab palju juua, vaid siis püsib ta ilus ja õitseb rikkalikult. Kuivale jäänud taimed muutuvad rääbakaks. Kui see juhtus, kärpige neid. Kastke korralikult ja mõne aja pärast nad taastuvad. Kaksikkannuse hea omadus on see, et tuul ja vihm tema väikesi õiekesi eriti ei riku.

Lillekastides voogab sinise pulbitseva ojana sinilobeelia (Lobelia erinus), kollased laigud serval kuuluvad petuuniale sordirühmast Million Bells. Sinilobeelia moodustab koheva mättataolise puhmiku, mille läbimõõt ulatub paarikümne sentimeetrini. Kui pärast esimest õitsemishoogu muutuvad taimed näotuks, kärpige neid julgelt. Varsti tekivad uued võrsed ja õitseng jätkub. Hoidke muld ühtlaselt niiske. Liiga palavas kohas jääb sinilobeelia lühiealiseks ning isegi tagasilõikamine ei erguta teda enam õitsema.

Suureõieline nemeesia (Nemesia strumosa) ehk sitsilill on läbi aegade olnud armastatud peenralill, aga ta sobib värvika padjandina hästi ka suure tünni otsa. Tihedad puhmikud kasvavad 20–40 cm kõrguseks. Sortide värvivalik on rikkalik. Nemeesiad õitsevad seda kaunimalt, mida hoolsamalt nopite ära närbunud õisi. Kui taimed n-ö ära väsivad, lõigake nad tugevalt tagasi. Uued võrsed kasvavad ruttu ja taim õitseb taas. Ohtlik on läbikuivamine, sellest nemeesiad taastuvad vaevaliselt.