Selliselt kirjeldatud nähud lillkapsal viitavad pigem füsioloogilisele haigusele – booripuudusele. Lillkapsas on oma olemuselt suhteliselt suure boorinõudlusega kultuur. Taimed reageerivad selle ühe olulisima mikrotoitaine vajakajäämisele kiiresti ning märgatavalt – tihtilugu põhjustab tõsisem booripuudus või omastamishäire ka saagi kvaliteedi olulist langust.

Taimede ebaharilik välimus

Esimeseks vaegustunnuseks, mida on võib-olla pisut keeruline märgata, on noorte lehtede ja nende servade sissekeerdumine. Kui lillkapsataimi hoolega jälgida, peaks see siiski olema juba varajases staadiumis märgatav. Vanemad lehed aga muutuvad sealjuures hapramaks ja kipuvad kergesti murduma. Nende tipud on tihti ebaloomulikku värvi, kas kloroosinähtudega või hoopiski violetjad. Puutumata ei jää ka taimevars, kus võivad näha olla tursed, mis hiljem muutuvad korrapärase kujuga korgistunud laikudeks.

Taime õisikutel tekivad märgatavad klaasjad, peagi pruunistuvad laigud, mis puuduse süvenedes võivad mädanema minna. Õisik jääb tihti hõredamaks, vahel isegi selliselt, et mõned lehed kasvavad sellest vaevata läbi.

Kui lillkapsas pikuti pooleks lõigata, on nii õisiku kui ka taime varre sisemuses näha ebaloomulikke pruunikaid laike ja tühimikke. Peale selle muutub tugevasti ka lillkapsa maitse – lillkapsas tundub mõru ning ei kutsu enam sööma.

Kui lillkapsal jääb boorist vajaka pea moodustumise eel, näevad taimed välja hoopiski ebatavalised. Nad muutuvad rosetjaks, kasvatades paljusid kõrvalvõrseid. Sellised naljakad puhmad kahjuks korralikku saaki enam ei kanna.

Toitainete puudus

Boori, nagu teistegi toitainete puudus, on sageli pigem kaudne kui otsene. See tähendab aga, et mullas on seda mikrotoitainet küll piisavalt, kuid mulla liigse lubjasisalduse korral (pH üle 6,5) ei suuda taimed boori enam tavapäraselt omastada. Sarnast olukorda võib vahetevahel põhjustada ka lämmastikuga üleväetamine. Lillkapsa õisiku klaasjaks muutumist võib põhjustada ka üldine toitesoolade kõrge sisaldus mullas. Selle vastu aitab taimede rohke kastmine.

Boori omastamishäiret esineb eriti sageli kergel, huumusvaesel mullal ja pikaaegsel kuivusperioodil. Otsene booripuudus tekib aga kergesti hoopis vihmasel suvel – vihmavesi uhab boori siis taimede siruulatusest välja. Taimedele kahjulik ja saaki hävitav on booripuudus aga mõlemal juhul.

Booripuudust saab vähendada ka kasvu ajal. Selleks tuleb lillkapsa taimi pritsida boorhappe lahusega, mille valmistamisel kasutatakse 5–6 grammi preparaati 10 liitri vee kohta.

Lihtsam viis on aga siiski vaeguse tekkimise ennetamine. Selleks tuleb taimi nõuetekohaselt väetada täismineraalväetisega, mille sees on kõik vajalikud mikro- ja makrotoitaineid.