Loodus kohandub põuaga hästi

Selle suve põuapoolus oli ilmselt Jürimõisas. Kastmine oli igapäevane tegevus. Kartuleid muidugi kasta ei jõudnud ja ’Solisti’ pealsed närbusid juba juulis.

Samas oli huvitav täheldada aiaasukate kohaldumist kuivusega. Teod taipasid kähku, et mahlakasse kapsapeasse uuristudes saab seal lehtede varjus maiustada ööpäev ringi. Ja tigusid oli lõputult. Samas polnud tavakahjureid ehk kapsaliblikate röövikud pea üldse.

Eelmistel aastatel kahjustasid juurvilju mügrid. Ka tänavu, märgates porgandites “töötlemise” jälgi, pidasin patustajaiks neid. Selgus aga, et hoopis mõned teod olid spetsialiseerunud porganditele. Kui jaole sain, oli nende “toidulaual” kümmekond porgandit. Fotol on näha, kui koduselt tigu end porgandis tunneb.

Aias on 28 cm kõrgusel pakul 16 cm kõrgune pott peiulilledega, mida regulaarselt kasteti. Selle mõnusa varjekoha oli üles leidnud konn. Kuidas ta küll sinna jõudis?

Need on mõned sellesuvised tähelepanekud looduse kohandumisest.