Lopsakas aed kupli all
Eelmisel kevadel pani Robert Sermat oma rohenäpust naise Külli rõõmuks suvekodu aeda püsti kasvuhoone, mis oli küll üsna ebahariliku välimusega – ümmargune kuppel nagu NASA kosmoseuurimisjaam. Sügisel kerkis krundile veel teinegi kuppel.
Projekti mõtles mööblidisaineri haridusega mees ise välja. Robert Sermat on sündinud Kanadas. Toronto kunstikoolis õppis ta tööstus- ja mööblidisaineriks ning pärast lõpetamist omandas ka tisleriameti, et täiendada oma eriala praktiliste oskustega.
“Kooliajal vaimustusin USA kuulsa arhitekti ja visionääri Richard Buckminster Fulleri kuplikujulistest ehitistest,” valgustab mees põneva rajatise sünnilugu. “Kolmnurkadest koosneva arhitektuurse vormi ehk geodeetilise kupli mõtles välja tegelikult Walther Bauersfeld eelmise sajandi kahekümnendatel, saades inspiratsiooni loodusest. Fuller hakkas neljakümnendatel ideed täiustama ning seda paljude heade omadustega konstruktsiooni populariseerima. Esimene suur kuppel pandi püsti 1950. aastal St. Louise suurnäitusel USAs. Maailmas on väga palju eriotstarbelisi kuppelehitisi, Torontos on näiteks üks kino, Inglismaal Cornwallis on kuplite all kuulus Edeni botaanikaaed.”
Eestisse tulid Sermatid elama seitse aastat tagasi, suved veedavad nad Pärnumaal Lindi külas naise vanemate maakodus. Hulk aastaid oli seal maja ümber suur lage plats.
Robert Sermat: “Olin paarkümmend aastat otsinud põhjust, miks panna ise kokku kuplikujuline konstruktsioon. Korraga turgatas pähe, et võiksin disainida ju kasvuhoone. Mujal maailmas on kuppelkasvuhooneid juba mõnda aega toodetud. Uurisin veebis eri mudeleid, aga leidsin, et neid on keeruline kokku panna, samuti oli kasutatud palju metallist lisavidinaid, mis teevad asja kallimaks. Tänu tislerioskustele nuputasin ise välja lahenduse, kuidas panna kolmnurgad kokku võimalikult lihtsalt.”
Lund ja tormi ei karda
Kuppel koosneb 103 kolmnurgast ja rõngakujulisest alusest, vundamenti pole vaja. 4,5meetrise läbimõõduga kupli kõrgus on 3 meetrit ja selle alla jääb 15,9 m² maad. Robert Sermat ütleb, et pani selle üksinda püsti poole päevaga. Kolmnurgad kinnitas ta omavahel poltidega, augud olid selleks varem ette puuritud. “Lihtne nagu IKEA mööbli kokkupanek!”
Kolmnurkadest moodustuv karkass on väga tugev. “Võin oma 110 kiloga ülemisest talast kinni hoida ja rippuda, aga see ei kuku kokku, sest kogu surve jaotub ühtlaselt,” toob disainer kujundliku näite. Seega ei pea kartma, et kasvuhoone raske lumekoorma all kokku vajub.
Ka kõva tuul ei tee ümarale hoonele midagi, sest tuul ainult libiseb sellest üle. Võimalust kuhugi alla pugeda ja lammutama hakata pole.
Eelis kandilise kasvuhoone ees on veel see, et tänu ümarusele jaotuvad soojus- ja valguskiired ning õhuniiskus hoone sees väga ühtlaselt. See, et valgust tuleb iga nurga alt, on taimedele väga meeltmööda. “Tegime pimeda ajal katse ja panime kuplis lambi põlema. Väljast vaadates oli kuppel nagu suur helendav mull.”
Kuplil on kaks tuulutusava: üks kolmnurk üleval, teine otse ukse vastas. Luuke avab ja sulgeb automaatsüsteem.
Raam on siberi lehisest, mis tänu suurele vaigusisaldusele on väga vastupidav ega mädane. Siberi lehisest vaiadel seisavad ka Veneetsia ja Peterburi. Raudsulfaadiga peitsimine annab puidule tumehalli tooni ja putukakaitse. Mida rohkem ultraviolettkiirgust siberi lehis saab, seda vastupidavamaks ta muutub.
Kattematerjal polükarbonaat ehk kihtplast on löögikindel, hajutab valguskiiri ja hoiab hästi soojust.
Saak oli uhke
“Istutasime tomatid, kurgid ja paprikad sisse alles enne jaanipäeva, palju hiljem kui naabrid, aga saaki hakkasime saama varem,” meenutab Robert Sermat eelmise suve meeldivat kogemust.
Külli, kes põhiliselt taimede eest hoolitses, kiidab, et kupli all on palju ruumi ja seetõttu on seal hästi mugav askeldada. Ka taimed nautisid häid tingimusi ning olid väga saagikad. Kurke pidi korjama iga päev, paprikad olid lookas viljade all, pidevalt tuli sisse teha tomateid. Külli kasvatas kupli all ka tilli, porrut, basiilikut. Mitu vooru valmis redist, aedsalatit, spinatit ja rukolat.
Eelmisel aastal olid peenrad neljas sektoris, aga edaspidi tahab Külli teisiti teha: keskele, kus kuppel on kõige kõrgem, paneb ta kurgid ja tomatid, et need saaksid segamatult sirguda. Servapoolne istutusala jääb madalamatele taimedele. Ringikujulisel käigurajal liikudes pääseb kõigi taimede eest hästi hoolitsema.
Kui juba üks kuppelkasvuhoone tekitas saagiuputuse, siis milleks veel teine? Selgub, et seal kavatseb Robert tänavu kasvatada soojanõudlikke baklažaane ja katsetada ka bataati.
Robert Sermat on hakanud innovaatilisi kasvuhooneid ka teistele valmistama ning arendab Lindi külas vastavat tootmist.
Artikkel ilmus ajakirja Maakodu märtsinumbris.
