LUGEJA KÜSIB | Kas ja miks peaks viljapuude tüvesid valgendama?



LUGEJA KÜSIB | Kas ja miks peaks viljapuude tüvesid valgendama?
Puutüvede valgendamine.Foto: Shutterstock

Siin-seal võib näha viljapuude valgeid tüvesid. Eriliselt intensiivselt hakkavad need silma kevadel. Miks ja millega neid värvitakse ja kas seda peaks tegema igas aias?

Puutüvesid on valgeks võõbatud eri põhjustel. Peamine neist on kaitse kevadise päikese eest. Kui päike muutub päeva pikenedes eriliselt intensiivseks, hakkab ta soojendama kõike, mis on vähegi tumedama pinnaga.

Märtsis, aprillis või mais viljapuuaias jalutades võib päikesepoolset puukoort käega katsudes tunda, kuidas see soojust õhkab. Samas on öösel täiesti võimalikud külmakraadid ja lundki võib veel paksult maas olla. Seega pole haruldane, kui vahetult puukoore peal oleva temperatuuri kõikumine on näiteks paarkümmend kraadi. Sellise tugeva temperatuurikõikumise tõttu võib viljapuude koor lõheneda. Sellist kahjustust nimetatakse päikeselõheks. Tavaliselt tekivad need puu lõuna- või/ja lääneküljele.

Naturaalse koostisega tüvevalgendi

Kõige lihtsam on puutüvesid kaitsta valgendamisega, kuid selleks on tarvis juba soojemat ilma või sula. Kui sula tulemas ei ole, paigaldatakse puu päikesepoolsemale küljele vari. Selleks võib kasutada varjutuskangast või ka tavalist valget kangast – kas või vana voodilina, mis siis ümber puutüve ja alumiste suuremate okste tõmmata. Tüvede heledaks võõpamine või kanga paigaldamine tekitab valge pinna, mis peegeldab päikese tagasi ja ei kuumuta tüve niivõrd. Meeles tuleks pidada, et samamoodi võib päike peegelduda lumelt ja lüüa koore katki ka puu põhjapoolselt küljelt.

Seotud lood:

Tüvede võõpamiseks kasutatakse spetsiaalselt tüvevalgendit, mida saab osta igast aianduspoest. Tüvevalgendi koosneb suures osas lubjast ja muudest looduslikest koostisosadest ning on puudele ja ka nende saagile ohutu.

Kindlasti ei tohi selleks kasutada tavalist valget koduses remondis kasutatavat värvi, kuna see on mürgine ning piirab õhu juurdepääsu puude koorele, olles seeläbi äärmiselt kahjulik.

Tüvevalgendi kantakse tüvedele pintsliga ja kuiva ilmaga, kui õhutemperatuur on plussis. Kõige parem oleks seda teha juba sügisel, kuid ka siis tuleb hoolikalt valida õiget aega, et vastvalgendatud tüvedega puud tugeva vihma kätte ei jääks. Vastasel korral on oht, et sügisvihmad puu veel enne talve puhtaks pesevad.

Loe veel

Lisaks päikesekahjustuse ohu märkimisväärsele vähendamisele on tüvede valgendamisel (mõnikord kutsutakse seda tegevust ka lupjamiseks) veel häid omadusi. See hävitab kahjureid ja nende mune, mis puu koorepragudes talve eest varjul võivad olla, sest sisaldab kustutatud lupja ja raudsulfaati. Regulaarsel kasutamisel hoiab valgendamine ära ka vetikate, samblike ja sammalde arengu puukoorel ning puude üldine tervis ja väljanägemine on parem.

Lupjamine lükkab tänu temperatuuri ühtlasemana hoidmisele ka pungade puhkemise hilisemale ajale ja vähendab seeläbi õite öökülma saamise ohtu. Nii on saagilootus kindlam ka kõige heitlikuma kevade puhul.

Valgendamine tõrjub kahjureid

Valgendatud tüvede kallale ei kipu nii lihtsalt ka metsloomad, näiteks jänesed ja kitsed, kes viljapuuaias talviti tõsiseks nuhtluseks võivad olla ning noorema aia täielikult hävitada. Isegi hiired leiavad, et kõik muu maitseb lubjatud puukoorest pisut paremini ja jätavad taimed puutumata.

Valgendatakse nooremate viljapuude tüvesid alates juba esimesest kasvuaastast, sest need on temperatuuri kõikumise suhtes kõige tundlikumad. Kuid hea on valgendada ka vanemate puude tüvesid, sest nende koorepragudes peituvad kahjurid ja haigusetekitajad. Valgendi on üsna viskoosne ja moodustab koorele tugevalt leeliselise reaktsiooniga kihi, mille all on igasuguste mikroorganismide tegevus tugevasti häiritud.

Valgendades vanemate puude tüvesid, tuleks korp enne karedate kinnaste või tugevama harjaga maha nühkida. Kuid ärge kasutage selleks traatharja! See on liiga tugev ja võib tüvepinda kahjustada.

Puu võib kokku võõbata küllaltki kõrgelt – tavapäraselt tehakse seda esimeste okste harunemiskohani ja pisut üle nõnda, et ka esimene oksaring saab poolest saati valgendatud. Tüvede valgendamist võib vajadusel korrata igal aastal, kuna lubivärv kipub aasta jooksul puude pealt pudenema või vihmadega laiali lahustuma.