Taimede vajadus toiteelementide järele on erinev, sõltudes taime liigist ja kasvufaasist.

Üldiselt loetakse okaspuid, rodosid, eerikaid ja kanarbikke väikese lämmastikutarbega taimede hulka, kuigi ka nende taluvuspiir ning vajadus toiteelementide järele on väga erinev. Nii kulub kiirekasvulisel hekielupuul tunduvalt rohkem kasvu soodustavat lämmastikku kui mõnel kuuse kääbusvormil. Tean kuuski, kellest ei saanud kunagi hekki, sest hoolikas peremees pani istutusauku veisesõnnikut (kana oma on veel rammusam ja üleväetamise oht seega suurem). Kevadel ja suve esimesel poolel võiks anda lämmastikurikkamat väetist, suve teisel poolel ning sügisel tasakaaluks fosfori- ja kaaliumirikast väetist. Samas vajavad kõik eelnimetatud taimed toetavat väetamist nii magneesiu-mi kui rauaga. Rodode, kanarbike ja
eerikate puhul on väga oluline ka mulla happelisus.

Seega oleks otstarbekam väetada okaspuid, rodosid, kanarbikke ja eerikaid pigem spetsiaalsete mineraalväetistega, mis on sobiva koostisega.

Väga hästi mõjub turbaaia taimede kasvule multš, mis on tegelikult istutussegu (OÜ Corpus R&R). See sisaldab pisut ka toiteelemente ja värskendab kasvumulda sobiva mikroflooraga.

Sõnnikutest peetakse kõige väärtuslikumaks linnusõnnikut, paraku küll peamiselt lämmastiku tõttu. Hobuse-sõnnikus on lämmastiku, fosfori ja kaaliumi suhe paremini paigas – tegu on üsna tasakaalus oleva väetisega.

Biolani Loodusväetis (NPK 4-1-2) on valmistatud kanasõnnikust, millele on lisatud mereadrut rikastamaks seda mikroelementidega. Kasutamine vastavalt pakendil olevale juhisele 0,7–1 liitrit 10 m2 kohta.

OÜ Workshop kanakaka kompost on siiski pigem väetis kui kompost, mida tuleb kasutamisel arvestada.

Oma kanade sõnnikut soovitan eelnevalt kuivatada ja kasutada toitainetevaese substraadi rammutamiseks kastmislahusena. Paraku haihtub kuivatamise käigus oluline osa lämmastikku õhku. Nn puhtast sõnnikust tuleks teha päev varem sooja veega 1 : 10 lahus, millel lastakse suletuna seista vähemalt järgmise päevani (hakkab käärima). Taimede kastmiseks kasutage uuest lahjendust 1 : 10. Selline kastmislahus on olemuselt happeline ning peaks sobima ka okaspuude, rodode jt happelist pinnast armastavatele taimedele, kuid probleemiks võib saada liiga suur hulk lämmastikku. Teiste taimede väetamisel tuleb lahust neutraliseerida – lisada näiteks 10 liitri lahjendamata kääritise kohta 100 g klinkritolmu.

Nii nagu kõikide sõnnikute puhul kehtivad siingi oma reeglid.

- Sõnnikut ei tohi laotada lumele.

- Sõnnik on vaja mulda sisse kaevata vähemalt 6–48 tunni jooksul, sest taimede poolt kergesti omastatava ja paraku ka lenduva lämmastiku kadu on linnusõnnikul umbes 35%. Lenduv lämmastik aga võib rikkuda dekoratiivsete taimede välimust, rääkimata toiteelemendi kaost ning keskkonna reostamisest.

- Linnusõnniku puhul on parim andmise aeg kevad.

- Sõnnikuga väetamisel tuleb silmas pidada, et ei ületataks taimede toitainetevajadust ning sõnnik antaks külvikorras seda kõige paremini kasutatavatele kultuuridele.

- Rõhutan linnusõnniku kasutamist pigem köögivilja väetamisel. Nii sõnniku kui komposti puhul ei ole paraku hunniku peal kirjas täpsemat toiteelementide sisaldust. Seega on suur oht taimi üle väetada ja anda toiteelemente ebasobivas vahekorras.