Lugeja küsib: kes maiustas sirelihekiga?

Söödud sirel Foto: Mari Peterson

Augustis läks mingite sirelisöödikutega jamaks. Väikesed tiivulised putukad (nii umbes heas toitumuses äädikakärbse suurused) ründasid sirelihekki. Eriti meeldis neile ungari sirel, aga kui sellest oli mahl viimseni välja imetud, ei põlanud nad ära ka valget sirelit.

Suve keskel hakkasid ungari sireli leheservad valgeks minema ja augustiks olid lehed täiesti pruuniks kuivanud. See juhtus nii juba mitmendat korda ja iga aastaga läheb putukate rünnak hullemaks. Kellega on tegu ja kuidas neist vabaneda?

Vastab VÄINO PALLUM

Sirelite, eriti hekina kasvatatavate ungari sirelite lehti imevad laiguliseks tirdid. Need putukad kuuluvad sarnastiivaliste (Homoptera) seltsi nagu ka lehetäid ja lehekirbud. Tirte on Eestis üle 300 liigi. Neist on aiakahjuritena tuntud vahtlaste (Cercopidae) hulka kuuluv harilik vahustaja (maasikal, astril, floksil, krüsanteemil) ning lehetirtlaste (Cicadellidae) esindajad roositirt ja kartulitirt.

Vahustaja vastsed imevad taimemahla vahu ehk süljetaolise tombukese sees. Lehetirdid ja nende vastsed imevad lehti enamasti nende alaküljel ilma vahuta.

Ühe lehetirdi liigi meelistoidu söömise paik on ungari sirelist hekis, kus tal on ka hea varjuline elupaik.

Kahjur ja tema vastsed imevad lehtedest mahla nokataoliste suistega. Lehtede pealmisel pinnal ilmnevad esialgu väikesed heledad täpid. Kahjustuse süvenedes muutuvad lehed arvukatest täppidest-tähnidest marmorilaiguliseks ning lõpuks kuivavad.

Tõnu talu taimehitid 01. september 2009

Täiskasvanud tirt on 3–4 mm pikk, rohekas kuni kollakasvalge saleda keha ja laia peaga putukas. Tal on tugevad hüppejalad ja kaks paari läbipaistvaid tiibu, mida ta hoiab puhkeolekus katusjalt koos.

Oksa nõrgemalgi liigutamisel tõuseb tirdivalmik lendu või hüppab kaugemale. Kõrgekaareline hüpe on selle putuka oluline tundemärk.

Sügisel muneb lehetirt munad hulga kaupa sireliokste koorepragudesse.

Talvitunud munadest ilmuvad mais-juunis veidi lehetäisid meenutavad vastsed ja alustavad mahla imemist lehtede alaküljel. Enne täisealiseks saamist kestuvad tirdivastsed viis korda.

Tähelepanelikul vaatlemisel võib lehtede alaküljel näha vanemate kasvujärkude vastsekestasid. Nende kestade leidmine on tirdi tegutsemise kindel tunnusmärk.

Tirtide paljunemist ja laialdase levikuga kahjustust soodustas tänavuse suve pikalt kestnud päikeseline ja kuiv ilm. Tuulevarjulises kasvukohas muutsid nad hekipõõsaste lehed inetult laiguliseks, kohati isegi pruuniks.

Tirtide tõrjeks pritsige sirelihekki kevadel enne pungade avanemist tõrjevahendiga Neko Kevadprits. See hävitab talvitunud mune. Esimeste kahjustustunnuste märkamisel pritsige sireleid süsteemse tõrjekemikaali Actara 25 WGga (2 g/10 l) või Confidor WG 70ga (3–4 g/10 l).

Sellele kahjurile vähem mõjusalt toimivad putukamürk Fastac 50 (6–8 ml/10 l ), Mavrik 2F (4–5 ml/10 l) ja Neko. Pritsimisest on rohkem kasu, kui teete seda varahommikul, mil tirdid alles külmatarretuses (mitte külmunud!). Pritsimisvedelik suunake lehtede alapinnale. Samuti pritsige hekialust maapinda, kuhu kahjurid laskuvad.



Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare