LUGEJA KÜSIB: mida teha tõbise sõstrapõõsaga
Vastab VÄINO PALLUM
Haigustunnuste väga napi kirjelduse tõttu ei ole võimalik öelda, kas see põõsas on viirushaige. Kui on kallal viirustõbi, ei aita üksnes mahasaagimine. Siis tuleb ta tervenisti välja kaevata ja põletada.
Lehtede kolletumist võivad põhjustada ka mitmed seenhaigused. Marjade kuivamine tekib veel mitmete teiste ebasoodsate mõjurite kokkusattumisel, näiteks kui seennakkusega kaasneb pinnase pikaaegne liigkuivus. Lehtede kolletumisele aitavad kaasa toitumishäired, eeskätt raua- ja kaaliumivaegus ning klooriliig.
Viirushaiguse sõstrakloroosi nakkusel algab lehtede kolletumine leheroodudest ja nende vahetust lähedusest. Teise viirushaiguse – sõstra-ringlaiksuse tunnus on helerohelised, roheka keskosaga ca 1 cm läbimõõduga ringjad laigud kolletumise algfaasis.
Seenhaigustest viivad lehtede kolletumiseni vertitsilloosne närbumistõbi, helelaiksus, lehevarisemistõbi ja sõstrarooste. Närbumistõbi võib ilmneda algul kas üksikute okste või põõsa võrsetippude kuivamisena.
Helelaiksuse esmane tunnus on 2–3 mm läbimõõduga selgepiirilised, pisut nurgelised laigud. Laigud on algul pruunikad ja hiljem hallikad, neil moodustuvad mustade punktikestena seene algeoslad. Lehevarisemistõbe iseloomustavad esiteks väikesed ähmased, ebaselgete piirjoontega tähnid, mis hiljem suurenevad laialivalguvateks hallikaspruunideks laikudeks.
Sõstrarooste nakkuse korral on lehtede alaküljel, hiljem ka marjadel kollakasoranžid kublakesed – roostepadjandid. Roostest tabandunud marjad kortsuvad ja varisevad.
Närbumistõve korral lõigake kahjustatud oksad välja ja põletage. Helelaiksust, lehevarisemistõbe ja sõstraroostet saate tõrjuda Topas 100 Ec-ga. Selle fungitsiidiga pritsige 5–7 päeva enne õienuppude puhkemist ning kohe pärast saagi koristamist (6–8 ml/10 l).
Sügisel koristage varisenud lehed ja komposteerige. Seejärel väetage põõsaid rikkalikult kas komposti või Kemira sügisväetisega.
