Tõenäoliselt kannatavad need marjapõõsad fosforivaeguse või fosfori omastamise häire all.

Fosfori omastamist takistab ebasobiv mullareaktsioon. Seega on muld kas liiga happeline (pH alla 5,5) või liiga leeliseline (pH üle 7). Samuti pärsib kasvu toitesoolade kõrge üldkontsentratsioon, see tähendab, et olete põõsaid üle väetanud.

Fosfori kättesaamist taime toiteelemendina raskendab ka mulla liigne tihenemine või raske lõimis. Samuti tekivad häired taime toitumises maapinna liigsel kuivusel.

Eriti tundlikud on selles suhtes noored põõsad, mille tõttu kasv seiskubki. Võrsete vanemad alumised lehed on algul purpurja, hiljem punakaspruunist kuni pronksja varjundiga. Noored lehed võrse ülemises osas on aga normaalselt rohelised.

Mulla liiga happelist reaktsiooni muutke, lisades pinnasele puutuhka. Kui muld on liiga leeliseline, kaevake sellesse neutraliseerimata rabaturvast. Lisage mulda ka superfosfaati (20–30 g/m²) või väetage sügisel põõsaid sügisväetisega.