Lugeja küsib | Miks mustsõstrad põõsalt maha varisevad?


Lugeja küsib | Miks mustsõstrad põõsalt maha varisevad?
Mustad sõstradShutterstock

Mu aias kasvavad imeilusad mehekõrgused mustsõstrapõõsad, mis juba teist aastat ei viljunud.

Pealtnäha ei ühtegi kahjurit, haigust ega muud viga küljes pole. Õitsevad kenasti, kuid saavutanud umbes poole sentimeetrise läbimõõdu, varisevad kõik marjad viimseni maha. Algul tabas see tõbi ainult üht põõsast, eelmisel aastal juba kolme ja kardan, et sellel aastal ei jää ühtegi nakatumata isendit. Veesoone peal nad ei asu, põõsad on noored, korralikust aiandist. Milles võiks asi olla?

Vastab Räpina Aianduskooli taimekaitse õpetaja Tairi Albert -

Kui lehtedel, õitel ja viljaalgmetel ei esinenud ühtegi täppi, laiku, roostevärvi mügarakest ega polnud ka taimeosasid söödud, siis on tõenäoliselt tegu musta sõstra täidisõielisusega. Haigust saame määrata nii lehtede kui ka õite kuju ja värvuse alusel. Nimelt kui tervel musta sõstra põõsal on viiehõlmalised lehed, siis haigetel taimedel on lehed kitsad ja kolmehõlmalised. Haigete sõstarde õied on moondunud täidisõiteks, millel õie kroonlehed ja tolmukad on taandarenenud, kuid õie tupplehed on suured, otsast lõhestunud ning violetjat värvi. Põõsaste üldine kasv on aga tugev.

Antud mükoplasmahaiguse peiteaeg on 1-3 aastat ja seda ei ole võimalik ravida. Alguses võivad haigustunnused ilmneda ka vaid ühel oksal ja haigus võibki jääda märkamatuks. Täidisõielisusele viitavad ka aiapidaja tähelepanekud sellest, et eelnevalt oli haige 1 põõsas ning järgmisel aastal juba mitu põõsast - selline käitumismuster iseloomustabki nii viiruste, mükoplasmade kui ka viroidide poolt tekitatud haiguste kulgu. Eelmainitud haiguse tõendiks on ka tõsiasi, et korraga on haigestunud 1 põõsas ning iga järgneva aastaga suureneb haigestunud põõsaste arv.

Seotud lood:

Haigus levib nii vegetatiivsel paljundamisel kui ka pahklestade vahendusel. Sõstra-pahklestad on kahjustajad, kes elavad praegusel aastaajal sõstra pungade sees (ümarad, paisunud pungad on asustatud pahklestade poolt, pikad ja koonusjad pungad on lestadest puutumata). Esimesed pahklestad väljuvad pungadest pungade puhkemise ajal ja hakkavad seejärel okste tippudest taimemahla imema. Kahe kuu vältel peale pungade puhkemist toimub lestade paljunemine, toitumine okste tippudes ja mitmed lestad lendavad tuule abil ka teisi sõstraid kahjustama (nt. naabri aeda). Sõstra-pahklesta kahjustuste vältimiseks tuleb aeda istutada vaid suhteliselt pahklestakindlaid sõstrasorte.

Kahjuks peab tõdema, et musta sõstra täidisõielisuse puhul tuleb kõik nakatunud põõsad välja juurida ja ära põletada – mida varem, seda parem – muud tõrjevahendid siin puuduvad!
Uute taimede ostmisel tuleks muretseda just lestakindlamaid sõstrasorte (NB! Ükski sort ei ole täiesti pahklestakindel ja ka pahklestade maitseeelistused võivad aastatega muutuda). Järelikult tuleb enne istikute ostmist selgeks teha, millised sordid on antud ajahetkel pahklestakindlamad.

Ostukohast (nt. puukoolist) võiks ka järele uurida, kas paljundusmaterjali on töödeldud termoteraapiliselt (hoitud 20-30 päeva +34°C juures), mis tagab täidisõielisusest nakatumata algse istikute tootmise materjali. Sarnastest haigustekitajatest on vaba ka meristeemne paljundusmaterjal.

Uued taimed tuleks istutada võimaluse korral sellisele kohale, kus sõstrad eelnevalt ei kasvanud (vanade sõstarde juureeritised mõjuvad uutele sõstardele kahjulikult ning uued taimed võivad seal langeda ka kergesti haiguste ja kahjurite ohvriks). Kui aga taimi ei ole võimalik kuskile mujale istutada ja tuleb ikkagi leppida vana asukohaga, siis võiks kindlasti vähemalt istutusaugus muld välja vahetada.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare