LUGEJA KÜSIB: Miks muutuvad hortensiate lehed laiguliseks?

Foto: Karin Kaljuläte

Minu aedhortensiate lehtedele ilmusid juuni algul pruunikad laigud. Algul olid need täpikesed vaid paari millimeetri suurused ja ümara kujuga. Kestvate vihmade ajal aga tekkis laike järjest juurde ja need suurenesid märgatavalt. Nüüdseks on osa laike kandilised ja keskelt heledamad. Nende laikudega kaetud lehed kuivavad pikapeale ja lõpuks varisevad. Millise haigusega on tegu, kui ohtlik see on ja mida ma nüüd oma taimedega ette peaksin võtma?

Vastab: Väino Pallum

Kirjeldusele vastavaid pruunikaid laike võivad aedhortensia lehtedele tekitada kolm patogeeni: Septoria hydrangeae, Phyllosticta hydrangeae ja Ascochyta hydrangeae.

Vastavalt tekitajatele on haiguste nimetused järgmised: hortensia helelaiksus, hortensia ümarlaiksus ja hortensia laikpõletik.

Kõige sagedamini esinev pahategija on hortensia helelaiksus. Septoria seeneperekonna liigid kimbutavad teatavasti paljusid aiataimi. Kahjustada võivad saada nii astrid, krüsanteemid, pojengid, floksid, sõstrad, maasikad kui ka näiteks tomatid.

Hortensia nakatumisel helelaiksusesse ilmuvad maapinna lähedale lehtedele, hiljem ka kõrgemale, algul paarimillimeetrise läbimõõduga ümarad tumedad täpplaigud. Soodsates oludes ehk niiske ilma vaheldumisel soojade ja päikeseliste ilmadega tekib laigukesi järjest juurde ning need suurenevad märgatavalt. Vanemad haiguslaigud on kuni poolesentimeetrise läbimõõduga, teravapiirilised ja tumepruunid.

Ümarlaiksusest ja laikpõletikust eraldab helelaiksust laikude punakaslilla kuni purpurpunane ääris ja keskosa heledam värvus. Kusjuures viimane tunnus on paremini märgatav just vanematel laikudel.

Haiguslaikudel tekib hiljem arvukalt väikesi musti punktisuuruseid patogeeni viljakehi – algeoslaid. Neis valmivate spooridega kandub haigus edasi nii tervetele lehtedele kui ka teistele taimedele. Tugevasti nakatunud lehed kuivavad ja varisevad. Taimede õitsemine häirub.

Ümarlaiksust iseloomustavad ümarad hallikaspruunid, tumepruuni keskosa ja äärisega laigud. Need laigud on eelkirjeldatud haigusega võrreldes märgatavalt suuremad. Lehekude kahjustunud lehtedel rebeneb ja langeb välja, lehed augustuvad, kolletuvad ja kuivavad.

Hortensia laikpõletiku tekitatud laigud on kuni paarisentimeetrise läbimõõduga, kollakaspruunid, erineva kuju ja veidi laialivalguva äärisega. See haigus, nagu ümarlaiksuski, võib tabada ka hortensia varsi.

Kõigi laiktõbede levikut ja arengut soodustab kõrge õhu- ja mullaniiskus koos kõrge õhusoojusega, kaaliumipuudus ning lämmastikuliig. Erandina on hortensia laikpõletikule soodsad ka jahedad ja niisked ilmad.

Kõnealuste haigustega võitlemiseks kõrvaldage põõsastelt kohe juba esimesed väiksemategi haigustunnustega lehed. Väetage oma taimi alati tasakaalustatult, kasutades täismineraalväetisi ja komposti.

Katke põõsaalused neutraliseerimata rabaturbaga. Sügisel aga koristage alati kõik põõsaalused ja hävitage taimejäänused.

Hästi aitab ka, kui taimi korduvalt pritsida põldosjateega. Looduslikku põldosjaekstrakti pritsimiseks saab osta juba valmis kujul paljudest aianduskauplustest loodusliku taimehooldaja F nime all, pakendatuna pooleliitrisesse pihustiga pakendisse.

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare