Lumelillede kevad - kupud, roosid ja kellukesed

Läbi lume raskuse tähtede poole – nii võiks iseloomustada esimesi külmakartmatuid kevadekuulutajaid, kelle õisi võib aedades näha nii pea, kui muld lume alt paistma hakkab. Need on lumeroosid, lumekupud, lumikellukesed ja märtsikellukesed.

Lumerooside (Helleborus) õisi võib näha juba sügisel ja kesktalvelgi, kui lund vähe on. Aedades kasvatatakse mitmeid liike, hübriidliike ja sorte. Lumeroosidel on enamasti igihaljad nahkjad lehed. Õied on sagedamini purpurpunased, laimirohelised, valkjad või valkjasroosad ning need püsivad taimel pikka aega.

Lumeroosid on vastupidavad poolvarjutaimed. Nad moodustavad nägusaid kooslusi sarapuude, epimeediumite ning teiste varakevadiste õitsejatega.

Neile meeldib toitainerikas lubjarikas aiamuld. Tegu on püsililledega, kes võivad aastaid ühel kohal kasvada. Nende ümberistutamise või jagamisega olge ettevaatlik, sest nad võivad põdema jääda. Ümberistutamist vajav taim kaevake üles kopsaka mullapalliga ning uues kohas kastke teda korralikult kuni juurdumiseni.

Lumekupp (Eranthis) on Lõuna-Euroopa metsaalustest pärit taim, kes näitab oma kuldkollaseid õisi vaid päikesepaistelisel päeval. Sompus ilmaga ja öösiti on õied suletud. Õit ümbritsevad kraena omapärased õrnad sõrmjagused lehed, mille dekoratiivsus tuleb esile õitsemise lõpupoole. Lumekupp sobib hästi lumikellukestega koos kasvama. Seemnete laialdasema leviku eest hoolitsevad sipelgad.

Lumikelluke (Galanthus) on pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopast ning Kaukasuse nõlvadelt. Seda rippuvate ja lõhnavate valgete õitega kevadlille võib näha kasvamas ka naturaliseerunult, näiteks Roosna-Alliku mõisapargis ja Virumaal Kiltsi pargis.

Lumikelluke on vastupidav ja kergesti paljunev sibullill. Tema tuntumad liigid (Eestis 8) on üksteisega küllalt sarnased, erinedes vaid õie suuruse ja taime kõrguse poolest. Teistest efektsemad, kuid samas aeglasemalt paljunevad on täidisõielised sordid (‘Flore Plena’ jt).

Märtsikelluke (Leucojum) on tuntud taim Euroopa metsadest. Tema kellukjad, valged, tipuosas

kollakad või rohekad meelõhnalised õied tulevad eriti hästi esile talvehaljaste sõnajalgade, lumerooside ja epimeediumite naabruses.

Mõlemad nad – nii lumi- kui märtsikelluke – ei kasva hästi liivases pinnases, vaid eelistavad rammusat savikat mulda.