10. Mardipäeva nimetus viitab surnutele, mardustele. Seljas pahupidi pööratud kasukad, näod määritud, kehastavad mardid karuseid ja mehelikke hingi. Nagu päris hingedeltki, nii oodatakse ka santidelt õnnistust karjale ja põllule. Samuti pakutakse santidele süüa. Arvatakse, et sandid mängivad hingi, kellel pole järeltulijaid või keda pole kombekohaselt kostitatud.

25. Lambapäeval ja selle laupäeval (haniõhtul) käivad haned ehk kadrisandid heledates naisteriietes ringi ja mängivad naiste hingi. Mulgimaal on heledas riides sanditajaid nimetatud hingesantideks. Muhus on lambapäeva eelõhtul valges riides sanditamist kutsutud hanejooksmiseks. Lambapäevast algab tali ja karu läheb pessa. Vaadatakse taeva- ja ilmamärke. Linnutee ja taevasõel ennustab talve ilmasid. Lambapäeva ümber olevad tormid aga lubavad jõuluajaks ilusaid ja vaikseid ilmu.

Kuu kõvad ja pehmed ajad

1. päev – noore kuu kõva aja algus.

7. päev – kuu esimene veerand, pehme aja algus.

12. päev – täiskuu kõva aja algus.

14. päev – täiskuu.

16. päev – kuu kolmas veerand, täiskuu pehme aja algus.

21. päev – kuu viimane veerand, kõva aja algus.

27. päev – vana kuu pehme aja algus.

29. päev – kuu loomine.

Pehme (mäda) aeg on hea lagundaja ja määndaja. Kõige pehmem aeg on kaduneljapäev – kaduaja neljapäev enne kuu loomist. Tänavu 7.11. ja 29.12.

Kõval (kalgil) ajal alustatud või tehtud asjad jäävad püsima: puu ei mädane ja haavad paranevad hästi. Kõvad-pehmed ajad ei välista noore-vana kuu üldtuntud tähendusi. Kõik, mis kasvama peab (külv, istutus), tehakse maha ikkagi noore kuuga, ning mis hävima peab (võsa, kahjurid jms), tehakse vanaga.

Allikas: “Maavalla kalender 10 229 (2016)”, Maavalla Koda